Jupiteri kuu Io peal purskavad vulkaanid ja veel üsna tihti

 (2)

Io on meie Kuust vaid veidi suurem taevakeha, mis tiirleb kaaslasena planeedi Jupiter ümber. Teadlased on eriti huvitatud ühest loodusnähtusest seal, nimelt vulkaanidest, mis purskavad väävlit ja vääveldioksiidi otse kosmosesse välja. Vulkaaniline tuhk paiskub isegi 500 km kõrgusele. Ja atmosfäär koosnebki seal 90 protsendi ulatuses vääveldioksiidist.

Esimesena märgati vulkaanilist aktiivsust Io pinnal 1979. aastal, kui Voyager 1 sealt mööda lendas, sellest alates on vulkanoloogid võinud Io pinnal kokku lugeda juba 150 erinevat vulkaani, kokku arvatakse, et aktiivseid vulkaane võiks Iol olla isegi ligi 400.

Ja sel aastal õnnestus teadlastel jälgida korraga kolme massiivset vulkaanipurset üheaegselt. Io on ka mägise pinnaga, kus kõrgemad tipud ületavad meie Džomolungmat (Mount Everesti), tegemist on ka ilmselt kõige vulkaaniliselt aktiivsema kohaga meie Päikesesüsteemis. Maapind on seal pidevas muutumises, mistõttu kokkupõrkekraatrid pinnal nähtavana kaua ei püsi..

Kuigi sealses atmosfääris leidubki hapnikuaatomeid, pole tegemist just eriti elusõbraliku kohaga.