Jaanuaritaevas 2015: Vahva on jälgida Orioni tõusmist, eriti aga Orioni vööd

 (7)

Kuigi päevad muutuvad aegamööda pikemaks, on jaanuarikuus ööd endist viisi väga pikad ja selge ilma korral sageli pakaselised, sest keskelt läbi on ilm jaanuaris isegi külmem kui detsembris.

Kirjutab astronoomia.ee

Kui aastaajad kulgevad normaalselt ja talv ei jää tulemata, on jaanuaris püsiv lumkate. Päike käib veel väga lühikest ja madalat rada. Seega pole imestada, et jaanuaris kipub temperatuur isegi päeval taeva selginedes langema.

Mida siis jaanuariõhtute taevas vaatamiseks pakub?

Pimenedes leiame lõunataevast “vesise” taevaala (Veevalaja, Vaal, Kalad), neist kõrgemal Andromeeda ja Pegasuse, umbkaudu seniidis paistab Kassiopeia. Põhjataevas leiame Suure Vankri.

Läänekaares leiame madalduva Suvekolmnurga, mille lõunapoolseim liige, Altair, hakkab peatselt loojuma. Idakaares paistab Sõnni tähtkuju, heleda oranžika tähega Aldebaran. Aldebaranist kõrgemal ja paremal asub Taevasõela täheparv (umbes 500 liiget), mille 6-7 heledamat tähte meenutavad kokku Väikest Vankrit.

Seotud lood:

Kui vaadata jälle põhjataevasse ja tõmmata Suure Vankri tagumistest aisatähtedest mõttelise joonepikenduse ülespoole, jõuame esimese arvestatava heledusega (mitte küll väga heleda) täheni, Põhjanaelani. Põhjanael ei võta osa tähistaeva pöörlemisest, asudes praktiliselt Maa põhjapooluse kohal. Põhjanael on ühtlasi Väikese Vankri otsmiseks aisatäheks. Väike Vanker ei paista nii hästi silma kui Suur Vanker, sest ülejäänud 2 aisatähte ja “esirattad” on päris tuhmid, nt ühe rattatähe heledus on ainult 5.1 tähesuurust.

Kõigest hoolimata on ka Väikesel Vankril vankri kuju ja ta on pindalalt suurem kõigist Vale-Väike-Vankritest, mida esimese hooga tuleb meelde 4 tükki: juba mainitud Taevasõel ida-kagutaevas, madalas läänetaevas loojuma hakkav Delfiin, läänekaares paistvev Lüüra tähtkuju ilma Veegata ning piirkond loodetaevas Lohe tähtkujus, mis samuti on vankrirataste moodi.

Siirdume jälle vaatama idakaarde. Tõusnud on ka ristkülikukujuline Kaksikute tähtkuju, mille vasakut serva kaunistavad heledamad tähed Polluks ja Kastor. Veel kõrgemale on tõusnud väänatud hobuseraua kujuline Veomehe tähtkuju, heleda tähega Kapella. Kassiopeia ja Veomehe vahele mahub veel Perseus, mille heledaimast tähest, Marfakist, hargnevad täheread kolmes eri suunas, meenutades veidi harki.

Tähistaevas jaanuaris

Tähistaevas jaanuaris. Kaart: astronoomia.ee

Jaanuari algul on vahva jälgida Orioni tõusmist. (Orion kujutas Kreeka mütoloogias kuulsat jahmeest). Kõigepealt tabab silm arvatavasti oranzika tooniga Betelgeuse (Orioni õlg), tähelepanelikul vaatlemisel hakkab silma veel varem tõusnud Bellatriks, mõneti tuhmim teine õlatäht. Siis märkame vast ka udust tähte nimetusega Meissa, mis tähistab Orioni pead. Tegelikult peitub seal kolm erinevat tähte, terava silmaga peaks neid kuidagi ka eristama. Ühel komponendil on veel eraldi nimetus – Heka. Orioni pead nimetatakse üldiselt nii Meissaks kui Hekaks.

Kõige muljetavaladavam on muidugi tõusva Orioni vöö. Need on piisavalt heledad ja sirgel joonel paistvad tähed: Mintaka, Alnilam, Alnitak. Seejärel tõuseb tähtkuju heledaim liige, sinakasvalge Riigel. See täht kujutab Orioni jalga. Kui tõusnud on ka teist jalga märkiv ja eelmisest veidi tuhmim Saiph, on Orion vaadeldav kogu oma uhkuses. Jaanuari lõpus on Orion pimeduse saabudes juba tõusnud.

Vahepeal on tõusnud ka Väikese Peni tähtkuju, heleda tähega Prooküon. Õigupoolest vaid paar arvestatava heldusega tähte selles pisikeses tähtkujus ongi, tuhmim kompnent on Gomeisa.

Kella 21 paiku hakkab kogu see heledate tähtedega süsteem jõudma lõunakaarde ja sügistaevale omased “vesised” tähtkujud on läände surutud.

Tõmmates Orioni vöö sihis kujuteldava joone allapoole vasakule, leiame madalas kagutaevas tähistaeva heledaima tähe, Siiriuse Suure Peni tähtkujust. Kui vaadata ringi ja võrrelda teiste heledate tähtedega, on lihtne tajuda tuntavat heleduste erinevust. Suur Peni tervikuna sisaldab mitut suhteliselt heledat tähte, kuid segavaks osutub tähtkuju madalasse lõunakaarde jääv asend.
Veel võiks mainida Jänese tähtkuju Orionist allpool, paraku jänese ettekujutamisega tuleb vaeva näha.

Nüüd saame joonistada Talvekuusnurga. Alustades kõrgelt taevast vastu kellaosuti liikumise suunda: Kapella, Polluks, Prooküon, Siirius, Riigel, Aldebaran.

Peaaegu kuusnurga keskele jääb piirkonna seitsmes esimese suurusjärgu täht Betelgeuse. Nii et talveõhtutel heledaid tähti taevasse jagub. Siinkohal tuleb ilmselt kummutada müüt “Mida külmem ilm, seda heledamad tähed” (või ka vastupidi). Oktoobri-novembri õhtutaevas lihtsalt on tuhmimate tähtedega tähtkujud kui on jaanuaris või veebruaris. Ning jaanuaris ja veebruaris on ju keskeltläbi külmem kui oktoobris ja novembris.

Hommikupoole ööd vajuvad mainitud tähtkujud läände ja osaliselt ka loojuvad. Lõunataevasse kerkivad Vähk, Lõvi, Neitsi ja Karjane koos väiksemate naabritega, Suur Vanker jõuab öö jooksul seniiti tõusta.

Planeetidest

Jaanuaritaevas on kõige paremini vaadeldav Jupiter, mis asub Lõvi ja Vähi tähtkuju piirimail. Kuu algul on Jupiter veel hommikutaeva objekt, kuid kuu lõpus paistab kogu öö heleda tähena. Muuseas, Jupiter ületab ka Siiriuse heleduse, vaatleja võib selles oma silmaga veenduda. 8. jaanuaril on Jupiteri lähedal Kuu.

Madalas edelataevas on vaadeldav Veenus, mis paikneb Kaljukitse ja Veevalaja tähtkujudes (kuu algul paar päeva ka Amburis) ja loojub ligikaudu 2 tundi peale Päikest, tasapisi vaatlusaeg kasvab. Ka Veenus paistab väga heleda tähena ning ületab heleduselt mitte ainult kõiki päris-tähti, vaid ka kõiki teisi planeete, sh Jupiteri. Veenuse asumine ehavöös vähendab mõneti suure heleduse efekti. Kuu on Veenuse lähedal 22. jaanuaril.

Umbkaudses vahemikus 11.-21. jaanuar on Veenuse lähedal leitav Merkuur, mis on Veenusest märksa tuhmim, kuid otsimisel peaks abiks olema Merkuuri lähedus Veenusele. Kuu ja Merkuur on lähestikku 21. jaanuaril.

Ka oranžika tooniga Marss paikneb õhtutaevas, Kaljukitse ja Veevalaja tähtkujudes. Kuu lõpul läheneb Marsile temast oluliselt heledam Veenus. Kuu on Marsi lähedal 23. jaanuaril.

Hommikuti võib madalas kagutaevas Kaalude ja Skorpioni tähtkujudes leida Saturni, planeedi vaatlusaeg aegamööda pikeneb. Kuu on Saturni lähedal 16. jaanuaril.

Veel tasuks 2015. aastal mainida jaanuarikomeeti ehk Lovejoy komeeti, mis liigub kuu jooksul Jänese tähtkujust läbi Eriidanuse, Sõnni, Jäära ja Kolmnurga tähtkujude Andromeeda tähtkujju, jõudes kuu lõpuks lähedalde kaunile Andromeeda kaksiktähele Alamac. 7. jaanuaril saabub oodatav heleduse maksimum, hinnanguliselt ehk 4. tähesuurus. Edaspidi hakkab heledus aeglaselt langema. Kuna tegu pole punktallikaga ja komeedi pea on hajuvate piiridega, tundub pilt olevat heleduse arvväärtusest tuhmim. Kindel pole muidugi ka arvväärtus ise. Komeetide puhul on alati oodata teatud üllatusi, seega igaüks võiks püüda komeeti oma silmaga kaeda ja teha muu hulgas kindlaks, kui kaua sabatähte näha saab.

Kuu faasid

  • täiskuu 5. jaanuaril,
  • viimane veerand 13. jaanuaril,
  • noorkuu 20. jaanuaril,
  • esimene veerand 27. jaanuaril.