Inimeste koloonia Kuu peal tuleb peita sügavale pinna alla

 (29)

Aastakümneid on mõte Kuu inimasustamisest paelunud nii teadlasi kui ka visionääre. Teleekraanidelt on läbi lipsanud terve hulk kolooniaid alates hiiglaslikust kuubaasist Alpha 1970. aastate telesarjas Space: 1999 kuni kompaktse kaevanduskolooniani 2009. aasta filmis Moon.

Võib öelda, et Kuule koloonia rajamine on järgmine loogiline samm inimkonna teel kosmose vallutamise poole. On ju tegemist meie lähima kosmilise naabriga, loodusliku kaaslasega meist tühise 383 000 kilomeetri kaugusel, mis teeb baasi varustamise Maalt suhteliselt hõlpsaks. Üheks ahvatluseks on Kuu rikkalikud heelium-3 varud — too kahe prootoni ja ühe neutroniga heeliumi isotoop oleks nimelt ideaalseks kütuseks fusioonreaktoritele.

Võimalikke samme, mida teoreetiliselt eeldaks pideva asustusega koloonia rajamine Kuule, on kirjeldatud mitmetes kosmoseprogrammides. Hiina on ilmutanud huvi baasi rajamise vastu Kuu kaugemale küljele. 2015. aasta oktoobris tuli välja, et Euroopa kosmoseagentuur ESA planeerib koostöös Venemaa kosmoseagentuuriga Roskosmos sarja Kuu-lende, mille eesmärk on hinnata sinna pidevalt asustatud baasi rajamise võimalusi.

Seotud lood:

Kõigil taolistel kavadel on aga hulgaliselt märkimisväärseid kitsaskohti. Üks Kuu tiir ümber Maa võtab aega keskeltläbi 28 päeva, mis tähendab, et iga öö Kuul kestab 354 tundi — s.t kauem kui 14 Maa päeva. Taoline pikk öötsükkel tähendab, et temperatuurid taevakeha pinnal langevad järsult. Kuu ekvaatoril vahelduvad need 116 kuumakraadist päeval 173 miinuskraadini öösel. Maa kõige külmemad paigad ei pääse ligilähedalegi Kuul öösiti valitsevate temperatuuride verdtarretavusele — ja sellise baasi rajamine, mis need probleemideta välja kannataks, ei kujune kergeks.

Kui rajada baas põhja- või lõunapoolusele, jääks Kuu öö sealsete elanike jaoks lühemaks. “Baaside rajamiseks poolustele on mitmeid häid põhjuseid, kuid arvesse tuleb võtta ka muid tegureid peale valge aja kestuse,” rõhutas kosmoselennundusteenuseid pakkuva kontserni Telespazio Saksamaa haru Telespazio VEGA Deutschland kosmonautikainsener Edmund Trollope. Samamoodi nagu Maal, võib temperatuur ka Kuu poolustel langeda äärmiselt madalale.

Kuu pooluste kohal liiguks Päike silmapiiri mööda, sattumata taeva keskele, mistõttu päikesepaneelid tuleks rajada nii, et nende tööpind on suunatud külje peale (s.t nii, et need moodustavad midagi müüritaolist), mis teeb ehitustööd keeruliseks. Suur lapik baas ekvaatoril neelaks palju kuumust, kuid selleks, et poolusel sooja saada, tuleks hakata ehitama kõrgustesse, mis olukorda veelgi komplitseeriks. “Nutikalt valitud baasipaigas oleks temperatuuride vahet võimalik hõlpsalt mõõdukuse piires hoida,” avaldas arvamust Saksamaa kosmoselennunduskeskuse DLR teaduskonsultant Volker Maiwald.

Üks võimalus suure temperatuuride vahe mõjude vältimiseks oleks matta baasi moodustavad hooned kuupinnase alla. Kuu pinda kattev pulberjas regoliit juhib halvasti soojust ja talub hästi päikese kiirgust. See tähendab, et tegemist on väga hea isolatsioonimaterjaliga ja et mida sügavamale pinna alla koloonia rajada, seda paremini on see temperatuurikõikumiste eest kaitstud. Kuna baasi köetaks ka seestpoolt ja atmosfääri puudumise tõttu levib soojus Kuul väga aeglaselt, väheneks termiline koormus veelgi.

Ehkki koloonia kuupinna alla matmise otstarbekuses on teadlased üldiselt ühel meelel, võib vastava kava teostamine praktikas kujuneda tõeliselt kolossaalseks väljakutseks. “Ma pole veel näinud projekti, mis seda juba praegu võimaldaks,” nentis Volker. “Eeldan, et seda peaksid ehitama ehitusrobotid, mida oleks võimalik kaugjuhtida.”