Iidse Egiptuse ehted, seega ka sepakunsti algus, pärinevad otse kosmosest
Juba aastal 1911 kaevati üheksa torukestest koosnevat kaelakeed välja iidselt surnuaialt al-Garzahi lähistelt, mis omakorda asub sadakond kilomeetrit Egiptuse pealinnast Kairost lõunas. Arvatavalt aastast 3200 enne Kristust pärinev haud, kuhu oli maetud noor poiss, sisaldas panustena ka kullast ja kalliskividest esemeid, mis võimaldab väita, et maetu pidi olema oluline isik.
Aga juba kaelakeede varasem testimine tuvastas nendes kõrge niklisisalduse. Ka sada aastat tagasi äratasid need kaelakeed suurt tähelepanu, vahendas LiveScience. Nüüd, kui tehnoloogia kaugelt edasi arenenud, oli võimalik neid ehteid põhjalikumalt analüüsida. Lisaks niklile tuli ehteid neutronite ja gammakiirtega pommitades ilmsiks ka suur koobalti, fosfori ja germaaniumi sisaldus. Ja ei jäänud mingit kahtlust, sellises kontsentratsioonis sai neid elemente leiduda vaid meteoriidis. Sada aastat kestnud kahtlused on seega saanud lõpliku kinnituse.
Fotosid nendest ehetest saab vaadata ka siit.
"Pärlid" olid küll taotud õhukesteks ribadeks, mis seejärel olid keeratud rulli, et selliseid torukesi oli võimalik üksteise otsa lükkida. Ja järgmine küsimus kerkis kohe: kuidas selline valmistamismeetod sel ajal üldse võimalik oli. Kuulsad püramiidid kerkisid mitusada aastat hiljem, ja tehnoloogiliselt oli Egiptus alles tegemas suuri hüppeid edasi, aga käsitööliste oskustest saame me järjest uusi asju teada.
Erinevalt kullast ja vasest, mis pehmemate materjalidena palju kergemini töödeldavad, tuli raudmeteoriitide töötlemiseks leiutada sepakunst - kuumutada metalli nii kaua ja korduvalt, et seda oleks võimalik vasaraga töödelda. Rauaaja algust on seni Egiptuses aga asetatud 2000 aastat hilisemasse aega. Nüüd ilmneb, et rauda osati Egiptuses töödelda ammu enne rauaaja algust.
Teadlaste järeldused publitseeriti nüüd väljaandes Journal of Archaeological Science.
