Iidne asteroidipurustaja leiti üles, see oli mattununa Rootsi lubjakivikarjääris
Seni on nende algupäraks peetud 470 miljonit aastat tagasi aset leidnud nn ordoviitsiumi meteoorisündmust, kui suurem asteroid oli Jupiteri orbiidil milleltki löögi saanuna paiskunud otse Maa peale.
Nüüd Rootsi lõunaosas paiknevast lubjakivikarjäärist leitud meteoriit võib anda sellele müsteeriumile selgituse. Tegemist on 470 miljonit aastat vana meteoriidiga, mis leiti Kinnekulle Thorsbergi karjäärist kolm aastat tagasi.
Tegemist on üldse meteoriidirikka piirkonnaga ja karjääri töölised on saanud lausa eraldi väljaõppe, et meteoriite üles leida. Paari aastakümnega on just sellest karjäärist leitud 101 meteoriiditükki, kõik L-kondriidid.
On oletatud, et 470 miljonit aastat tagasi tabas mingi suurem taevakeha (kas teine asteroid või komeet) Jupiteri taga asunud asteroidi, mis purunes, miljon aastat hiljem Maad tabanuna jättis meteoriite Rootsisse ja Põhja-Ameerikasse ja asteroidi killud sajavad tänaseni L-kondriitidena Maa peale. Rootsi geoloogid kasutavad meteoriitide rohkuse kohta nende territooriumil lausa terminit astroblem - asteroidide probleem.
"Purustajast" endast polnud seni aimugi. Nüüdne müstiline objelt Rootsist eristub aga keemiliselt koostiselt peaaegu kõigist seni Maalt leitud 49 000 meteoriidist.
