Tegemist on järjekordse uuendusliku lennukiehitus-lahendusega. Konteinerlennuki (ingl pod plane) idee autoriks on Šveitsi riiklik polütehnikum, auahneks eesmärgiks aga nii kaupade kui ka inimeste transportimise uue mooduse turuletoomine, vahendab CNN.

Hoolimata lihtsast konstruktsioonist — või just tänu sellele — on transpordikonteiner üks viimase saja aasta kõige revolutsioonilisematest leiutistest. Võimaldades lasti odavalt üht tüüpi transpordivahendilt teisele teisaldada, on nad soodustanud nüüdismajanduse aluseks olevate keeruliste varustusahelate arendamist. Liikumine veoki küljest hiiglaslikule kaubalaevale ja sellelt kaubarongi peale on sujuv ning sama konteinerit saab kasutada ikka ja jälle uuesti, mis oluliselt vähendab kulutusi kauba läkitamisele pika maa taha.

Selles seisnebki „intermodaalse“ ehk eri transpordiviise kombineeriva transpordisüsteemi võlu, mida futuristlik ja võimalik, et murranguline Clip-Air’i kontseptsioon matkida püüabki.

Clip-Air koosneb kahest elemendist. Üks neist on lennuki-komponent, mille moodustavad plaaner (ingl airframe), piloodikabiin ja mootorid. Teiseks elemendiks on konteinerid — hulk eemaldatavaid kapsleid, mis sõltuvalt konfiguratsioonist sobivad täitma nii reisijatesalongi kui ka kaubakonteineri ülesannet.

Plaaneri ehitus rajaneb vaidtiib-lennukite kontseptsioonil ja meenutab veidi radarnähtamatut pommilennukit. Mõned võivad selle kujust leida sarnasusi isegi eksperimentaalse mehitamata lennumasinaga X-48, mida NASA kümnendi eest arendas.

Vaidtiib-karkassi kummalgi küljel paiknevad pikad metalljalad sisaldavad maandumisteliku-mehhanisme ja hoiavad plaanerit kõrgel maapinna kohal. Kõrgus on vajalik selleks, et lennumasina kõhu alla saaks kinnitada konteinereid — umbes samamoodi, nagu sõjalennukite alla kinnitatakse pomme ja rakette.

Transpordimooduleid on võimalik kohaldada samaaegselt kandma kombinatsioone mitut sorti kaupadest ja reisijatest.

Kapsleid on lihtne kinnitada plaaneri külge ja selle küljest lahti ühendada, mis võimaldab lennumasinatele maapinnal väga kiiret rotatsiooni. Reisijad võivad kapslisse siseneda kohalikus bussijaamas, et ärgata mandri teises servas või koguni planeedi vastasküljel pärast reisi, mille vältel nad pole pidanud oma istekohalt lahkuma.

Lausanne’is tegutseva polütehnikumi juures Clip-Air’i projekti juhtiv Claudio Leonardi rõhutas, et uudne lahendus võimaldab maksimaalselt ära kasutada plaanerit — kõige kallimat komponenti lennuki juures.

Mõne juhtiva lennundustöösturi toetus teeks konteinerlennukist murrangulise leiutise. Leonardi töörühm igatahes ootab kannatamatult kõnesid kõigilt huvilistelt. Seni aga valmistatakse ette Clip-Air’i väiksemamõõdulist prototüüp-mudelit — kümne meetri pikkust mehitamata lennumasinat, mis kahtlemata püüab lennundus-visionääride tähelepanu hoolimata sellest, kas moodullennundus kunagi suures mastaabis teoks saab või mitte.