Hüperkiirusega superrelva katsetus hävitas stardiplatvormi ja naabruses olnud ehitise

 (45)

Advanced Hypersonic Weapon ehk siis Edasijõudnud (enam kui viiekordse) ülehelikiirusega relv (AHW) kujutab endast drooninduse jõudmist peaaegu et kosmoselennukite ajastusse, paraku nurjus selle uus imerelva katsetus eile juba neli sekundit pärast starti. Purustused Alaskas Kodiaki stardiplatvormil on muljetavaldavad, relva enda võimetest selget pilti ei saanud.

AHW on lennuvahend, mis saadetakse teele stardiraketiga, seejärel aga liugleb ta juba ise atmosfääri ülemisi kihte kasutades oma sihtmärgini, muutes selle tabamise märksa kontrollitavamaks kui tavapäraste tiibrakettide puhul. Paraku uue imerelva katsetus muljet ei avaldanud. Start tuli katkestada juba neli sekundit hiljem, ja purustused, mida stardiplatvormi ehitised kandma pidid olid üsna suured. Ühtki inimest nendes hoonetes küll sel ajal ei viibinud.

Sihtmärgiks oli kavandatud Kwajaleini atoll, 4000 kilomeetrit eemal, aga sinna relv ei lennanud, kolmeastmelise tahkekütusega lennuvahendi tükid kukkusid alla hoopis stardipaiga naabrusse. Teoorias peaks aga tegemist olema relvaga, mis võib tabada ükspuha millist kohta maakeral vähem kui tunniga, kiirusega, mis võiks ulatuda 22-kordse helikiiruseni. 

Tunnistajad on kirjeldanud, et stardirakett startis korralikult, siis aga keeras otsa järsult alla ja  plahvatus hävitas raketi.

Seotud lood:

Tegemist oli juba teise korraga, kui Kodiaki stardiplatvormilt tehtud start on nurjunud, 2001. aastal plahvatas sarnane kolmeastmeline rakett 56-sekundilise lennu järel, kui nurjus selle juhtimise üleandmine maa pealt P-3 Orion lennukile. Ka toonase katse korraldajaks oli USA armee.

Probleemiks võis olla aga ka see, et mõlemal katsetusel kasutati kanderaketina maha kantavat Polaris-raketti. 

AHW-d on edukalt katsetatud 2011. aastal, siis lendas see relv Hawaiilt Kwajaleinile välja. Sarnaseid relvi on arendamas ka Hiina.