Hiinlased toimetavad lähiaastatel kosmosesse marsikulguri ning veel ühe Kuule suunduva sondi

 (14)
Hiinlased toimetavad lähiaastatel kosmosesse marsikulguri ning veel ühe Kuule suunduva sondi
Kunstniku nägemus hiinlaste marsikulguristKujutis: China Daily/via REUTERS

Hiina praeguse Kuu missiooni kallal töötanud sondi peadisainer Wu Weiren ütles pühapäeval toimunud konverentsil, et järgmiseks on hiinlastel plaan minna punasele planeedile, vahendab CNN.

"Viimase 60 aasta jooksul oleme me palju saavutanud, kuid maailma kosmosejõudude vahel on jätkuvalt suured käärid. Me peame olema kiiremad. Järgmisel aastal saadame me kosmosesse sondi, mis tiirleb ümber Marsi, maandub sellel ning hakkab planeeti uurima," ütles Weiren. Varasemate väljaütlemiste põhjal hakkaks HX-1 nime kandev kulgur radari abil uurima Marsi sisemist struktuuri ning otsima sealt võimalikke jäätunud vee reservuaare.

Lisaks sellele on hiinlastel plaanis Kuule saata veel üks sond, mis võtaks Maa kaaslaselt pinnaseproovi ning tooks need Maale tagasi. Edu korral saab Hiinast seega kolmas riik, mis on Kuult proovi Maale tagasi toonud.

Tulles tagasi aga marsikulguri juurde, siis hiinlased on selle tarvis juba 22,3 miljonit USA dollarit maksva testimiskeskuse avanud - see asub Qaidami nõo piirkonnas, kus piirkond meenutab väga Marsi pinda - piirkond on valdavalt kõrbeline ning seal asub ka soolasoid. Qaidami ala peetakse muuhulgas ka Maa kõrgeimaks kõrbealaks.

Seotud lood:

Kuigi tegemist on tõenäoliselt kõige enim Maal Marsi tingimusi simuleeriva looduskeskkonnaga, on ka seal palju tingimusi, mida simuleerida pole võimalik. "Marsi tingimusi - madalat õhurõhku, tugevat radiatsiooni ja tihedaid tolmutorme - on raske simuleerida, rääkimata tohututest erinevustest planeetide geograafias," ütles Global Timesile Pekingi Ülikooli kosmoseteaduste professor Jiao Weixin. Vaatamata sellele on mitmed Marsile omased keskkonnatingimused piirkonnas täiesti olemas - näiteks esineb seal samuti väga suuri kõikumisi päevase ja öise õhutemperatuuri vahel.

Kuigi Hiina Nõukogude Liidu ja USA vahelises kosmosevõidujooksus osaline ei olnud, on riik viimasel ajal teinud kosmose suunas väga jõulisi samme. Alates 2003. aastast on riik saatnud kosmosesse kuus mehitatud lendu ning avanud Maa orbiidil kaks teadusjaama. 2013. aastal suudeti edukalt maandada Kuul. Yutu 1 kulgur tegi Hiinast USA ja Nõukogude Liidu kõrval kolmanda riigi, mis sellise vägiteoga hakkama on saanud.

Eelmise aasta lõpus jõudis Kuu "pimedale poolele" teine Hiina kulgur, Yutu 2, mis toimetati Kuule koos Chang'e 4 sondiga. Sel korral oli tegemist juba esmakordse sündmusega - varasemalt pole ükski riik sinna oma kosmosesõidukeid lähetanud. Samuti viidi läbi hulk uudseid eksperimente - näiteks üritati Kuul kartuleid kasvatada, milles küll ebaõnnestuti.

Hiina pikaajalistesse plaanidesse kosmoses mahuvad ka näiteks asteroide ja Jupiteri avastama siirduvad sondid, mis võiks õhku tõusta 2030ndatel aastatel. Samuti võiks umbes 2030. aasta paiku Marsile jõuda esimene Hiina sond, mis sealt pinnaseproovi toob.