Hiinlased tahavad poolesaja aasta vanuse nõukogude kosmoselaeva abiga Kuule lennata

Nagu teame, jäi NSV Liit pärast esialgset suurt edu kuuekümnendate kosmosevõidujooksus ameeriklastega lõpuks siiski hõbedale. Suurim eesmärk – viia inimene Kuule – jäi saavutamata. Kuid tehnikat selle vägitükiga hakkama saamiseks arendasid loomulikult ka NSV Liidu kosmoseteadlased ja nende kuumoodul LK oli tegelikult stardivalmis.

Hiina kosmoseagentuur plaanib nüüd Popular Mechanicsi andmeil nõukogude teadlaste loodud mootorisüsteemi disaini ära osta. Osana tehingust ehitab üks Ukraina ettevõtte ajaloolise mooduli mootorisüsteemid uuesti valmis.

Nõukogude mooduli unikaalne mootorisüsteem loodi omaaegses Ukraina NSVs ja hiinlased loodavad, et selle soetamine kiirendab nende plaani taikonaut Kuule asetada. Et kuumooduli disainimine on kogu missiooni kõige keerulisem osa, hoiaksid hiinlased aastaid arenduse pealt kokku.

Venelaste mehitatud kuumoodulit tunti nime LK (Lunnõi Korabl) all. See oli ameeriklaste Apollo-missiooni kuumoodulist ehk 1969. aasta juulis Neil Armstrongi ja Buzz Aldriniga kuule laskunud Eagle`ist väiksem ja kergem. Aastal 1974 lõppes küll nõukogude Kuu-programm pärast mitmeid ebaõnnestunuid katseid hiiglasliku kanderaketiga N1, aga LK iseenesest oli täiesti stardivalmis.

Eelis oli varumootori olemasolu

Ameeriklaste kuumoodulist eristas LK-d lisaks suurusele ka see, et kui Eagle kasutas Kuule laskumiseks ja selle pinnalt üles tõusmiseks kaht erinevat mootorit, siis LK kasutas mõlemaks manöövriks samu mootoreid, mida oli kaks - peamine ja varumootor. LK peamine eelis Eagle`i ees oli see, et kui põhimootoris tekkis rike, võis moodul ükskõik millisel lennu hetkel varumootori jõul edasi lennata. Eagle`i puhul tähendas aga igasugune tõusumootori rike astronautidele kindlat surma. Varuvarianti ei olnud.

Oli teisigi erinevusi: nõukogude kosmoseprogrammi juhi Sergei Koroljovi plaan nägi ette, et kosmosesse Kuu-missioonile lendab kaks kosmonauti, mitte kolm nagu ameeriklastel. Ja Kuu orbiidile jõudnuna väljunuks plaani järgi üks neist kahest avakosmosesse, siirdunuks põhilaevast ehk Sojuz 7K-L3 pardalt LK moodulisse ning laskunuks sellega üksi Kuule. Seejärel tõusnuks ta taas Kuu orbiidile sinna, kus Sojuz 7K-L3 ees oodanud oleks.

Dnipros asuv Ukraina ettevõte KB Južnoje hakkas hiljem, pärast Kuule reisimisest loobumist LK unikaalset mootorit täppismanööverdatavatel ballistilistel rakettidel kasutama. Veel hiljem võitis ettevõte sarnast mootorit kasutades hanke Euroopa kosmoseagentuuri kanderaketi Vega loomiseks.

Hiinlased on põlised pöördprojekteerijad

Ja nüüd - nagu Popular Mechanics oma allikatele tuginedes väidab - soovivad hiinlased, et ukrainlased ehitaks poolesaja aasta taguse mooduli mootorisüsteemi uuesti valmis. Muidugi kasutades tänapäevaseid vahendeid, asendades näiteks viiekümne aasta taguse elektroonika modernsega. Väidetavalt toimetaksid ukrainlased pärast selle valmimist Hiinasse uuesti loodud süsteemi dokumentatsiooni, aga seadmed ise jääksid siiski Ukrainasse. Kuidas hiinlased seda täpselt kasutada plaanivad, pole teada, aga võib arvata, et nad kasutavad poolesaja aasta tagust innovatiivset nõukogude mootoridisaini selleks, et ehitada ise suurem kuumoodul, mis võiks meie kaaslase pinnale toimetada kaks või isegi kolm taikonauti.

Hiinlaste jaoks pole pöördprojekteerimises midagi uut: segastel aastatel pärast NSV Liidu kokkuvarisemist sõitsid Hiina kosmoseeksperdid oma suure naaberriigi risti-rästi läbi ja ostsid kokku praktiliselt kõike, mis kosmosetehnoloogiaga seotud oli. Mõni aasta hiljem lendasid taikonaudid kosmosesse Shenzhou kapsliga, mis oli üllatavalt vana hea Sojuzi sarnane.