Rakett startis Hiina Sichuani provintsis tegutsevast Xichangi satelliidilennunduskeskusest.

Kuna see asub riigi keskosas, kukuvad rakettide detailid pärast kütuse ammendumist tihtilugu ümberkaudsetele asustatud aladele. Seekord tabasid mitu Chang Zheng 3B raketikiirendit alla kukkudes hooneid lähedalasuvas külas.

Mujal maailmas korraldatakse raketistarte reeglina rannikul. Kõige tuntum ookeaniäärne stardipolügoon on tõenäoliselt John F. Kennedy nimeline kosmoselennunduskeskus USA-s Florida osariigis. Põhjus otsustada taolise asukoha kasuks on lihtne — ookeanivoogudesse on ammendunud raketijuppe kukutada ohutum kui maismaale.

Hiina kosmoseagentuur ei paista selliste pisiasjade pärast eriti muretsevat, kuigi võib-olla peaks. Inimesed on suhtlusvõrkudesse laadinud pilte ja videoid raketikiirenditest, mis kukuvad hoonete pihta või nende lähedusse maha, või lebavad hiljem elumajade kõrval.

Hiljuti läkitas Hiina riiklik kosmoseagentuur edukalt orbiidile raketi Chang Zheng 3B (ingl Long March 3B), lastiks paar tehiskaaslast, millega laiendatakse suurriigi globaalset navigatsioonisüsteemi COMPASS (BeiDou-2).

Hetkel pole teateid, et rusude allakukkumise tõttu oleks keegi hukkunud, kuid mõistagi ei pruugi Hiina riik vastavat informatsiooni üldse avalikustada.

Võimalik, et allakukkunud kiirendite tekitatud purustused pole kogu loo juures veel kõige ohtlikum aspekt. Kiirendid sisaldavad nimelt isesüttivat vedelkütust — ebasümmeetrilist dimetüülhüdrasiini —, mis oksüdeerivate ainetega kokku puutudes iseenesest süttib. Kemikaal on äärmiselt mürgine, söövitav ja kantserogeenne.

Taolistest murettekitavatest vahejuhtumitest hoolimata ei paista Hiina oma kosmosestardi-praktikaid muuta kavatsevat.

Agentuuri järgmine raketistart on kavandatud veebruari lõppu Jiuquani satelliidilennunduskeskusse Sise-Mongoolia autonoomses piirkonnas — rannikust kaugel, aga siiski veidi hõredamalt asustatud alal.