Hea küsimus: miks kulgur Curiosity ei tohi Marsil veeproove koguda?

 (35)
Hea küsimus: miks kulgur Curiosity ei tohi Marsil veeproove koguda?
Foto: Wikimedia Commons / NASA, JPL-Caltech

28. septembril teatas USA kosmoseagentuur NASA, et on leidnud kindlaid tõendeid vedelast veest Marsil.

Hetkel asub kulgur Curiosity u 50 km kaugusel paigast, kus NASA oletusel vesi voolata võib.

Ehkki on tõsi, et ainelise veeproovi kättesaamine tähendaks revolutsiooni teaduses, keelavad seda aga võtta rahvusvahelised seadused.

1967. aastal sõlmitud avakosmose-leping (ingl Outer Space Treaty) keelab ühelgi Maa riigil saata inimesi või roboteid veeallikate lähedusse teistel taevakehadel, kuna seeläbi võiks sealne vesi puutuda kokku maapealsete eluvormidega.

Nimelt pole välistatud, et Curiosity kannab isegi pärast rohkem kui 566 miljoni kilomeetri pikkust kosmoseretke kaasas koduplaneedilt pärinevaid kahjulikke mikroobe.

Ehkki NASA annab endast parima, et kõik kosmosesse läkitatavad aparaadid enne starti tugeva ultraviolettkiirgusega steriliseerida, võivad mõned vastupidavamad mikroskoopilised „pöidlaküüdimehed“ ometi töötlemise ja pika lennu üle elada.

Teoreetiliselt võiks NASA steriliseerimiskuumust tõsta ja -kiirgust võimendada, kuni kõigi mikroobse elu jälgede hävimine on praktiliselt garanteeritud — kuid selline äärmuslik töötlemine võiks rikkuda kulguri elektroonika.

„Täieliku steriilsuse tagamiseks tuleks kasutada väga tugevat ioniseerivat kiirgust või kõrget kuumust, mis mõlemad elektroonikaseadmeid kahjustaksid,“ nentis Uus-Lõuna-Walesi ülikooli astrobioloog Malcolm Walter. „Niisiis lähevad nad sellega täpselt nii kaugele kui julgevad.“

Seotud lood:

Teine probleem, mis takistaks Curiosityl veeallikat uurida, on seda ümbritsev maastik. Nõlvad, mille pinnal täheldatud nired moodustusid, on järsud ja seega on neid mööda raske liikuda.

Tulevikus Marsile läkitatavad kulgurid tuleks konstrueerida seda takistust silmas pidades. Lisaks peaksid need olema varustatud DNA sekveneerimisseadmetega elu olemasolu kontrollimiseks ja 3D-printeritega väiksemate, täiesti või peaaegu täiesti biosaastumiskindlate robotite ehitamiseks.

Kahjuks on nüüd juba liiga hilja vastavalt ümber konstrueerida NASA Marsi-kulgurite järgmist põlvkonda, mille esindajad peaksid kava kohaselt teele asuma aastal 2020.

Euroopa kosmoseagentuur on teatanud plaanist läkitada 2018. aasta missiooni ExoMars raames planeedile orgaaniliste molekulide analüsaator, kuid Marsi vett ei tohiks ka sellega analüüsida, kuni aparatuuri täielik steriliseeritud pole sajaprotsendiliselt garanteeritud.