Ülesvõtte tegemist hõlbustas planeedi atmosfääri temperatuur, mis küündib selle hiljutise moodustumisaja tõttu üle 700 °C kraadi Celsiuse järgi, vahendavad ERR teadusuudised.

Tänaseks on avastatud ligi üheksasada Päikesesüsteemi-välist planeeti ehk eksoplaneeti.

Valdaval enamikul juhtudest on nende olemasolu kinnitatud kaudsete meetoditega. Tähe eest mööduv planeet varjutas regulaarselt osa selle valgusest või põhjustas selle gravitatsiooniväli tähe asukohas regulaarseid muutusi, mis peegeldus tähe spektrijoonte nihkes.

Otseselt on neist fotografeeritud vaid paari tosinat. Kuna kaasaegsete teleskoopide võimsus võimaldab pildistada vaid väga suuri planeete, pole mõningatel juhtudel isegi täielikult kindel, et tegu oli tõepoolest planeediga, mitte näiteks pruuni kääbusega.

Väga Suure Teleskoobi juures töötavad astronoomid algatasid paar aastat tagasi programmi, mille käigus võetakse vaatluse alla Päikese lähiümbruses asuvad noored tähed.

Tõenäosus värskelt tekkinud tähtede juurest selliselt planeete leida on kõrgem – eeldatavasti pole need veel moodustumise jääksoojusest jõudnud vabaneda.

Vaatlustel tehtud piltide hoolika töötlemise läbi saavad astronoomid nüüd kinnitada, et Maast kolmesaja valgusaasta kaugusel asuva tähe HD 95086 ümber tiirleb äärmiselt tõenäoliselt Jupiterist neli-viis korda massiivsem eksoplaneet.

Tähe vanus on pelgalt 10-17 miljonit aastat. HD 95086b-ks nimetatud planeet aga veelgi noorem, misläbi on selle atmosfääri temperatuur tõenäoliselt 730 °C kraadi Celsiuse järgi.

Planeet tiirleb tähest 56 astronoomilise ühiku kaugusel ehk kümme korda kaugemal kui Jupiter Päikesest. Seda HD 95086-st lahutava vahemaa tõttu jääb selle täpne arengukulg veel mõistatuseks.

Gaasihiiud peavad moodustuma piisavalt kiiresti, et täht kogu gaasi endale haarata ei saaks. Viimane omakorda tähendab, et seda ligitõmbav kivine või jäine tuum peab samuti kiiresti tekkima. See on aga võimalik vaid tähe lähedal, kus tolmu ja raskemaid elemente rohkem leidub.

Ühe võimaluse kohaselt moodustus see tähele lähemal, ent lennutati hiljem süsteemist välja. Teise stsenaariumi kohaselt tekkis planeet tõesti planeedisüsteemi äärealadel, ent gaasi gravitatsioonilise kokkukukkumise läbi, järgides tähtedele omast tekkemehhanismi.

Esmalt tahavad aga astronoomid täielikult kindlad olla, et tegu on tõesti planeediga.

Hetkel on selle statistiline tõenäosus 99,7%, millest harilikult astronoomidele leiu olemasolus veendumiseks piisab. Samas arvab töörühm, et planeedi olemasolu saab lõplikult kinnitada vaid ühe vaatlusega.