Kuuvarjutuse tulemusena värvub Kuu pind punakaks - kuna Maa kaaslase pinnale ei ulatu enam otsene päikesevalgus, siis peegeldub nähtav valgus sinna Maa atmosfäärist. Seejuures on aga osa lainepikkusi atmosfääri poolt välja filtreeritud ning valdavalt jõuab Kuuni punase lainepikkuse valgus, muutes taevakeha "veriseks".

Erinevalt selle aasta alguses toimunud superkuu varjutusest pole seekord aga tegemist hiiglasliku Kuuga. Vastupidi - tegemist on mikrokuuga. Kuu on Maast maksimaalsel võimalikul kaugusel, muutes selle taevas eriti pisikeseks.

Lisaks kaasnevad kuuvarjutustega ka päikesevarjutused - esimene Päikese peitu pugemine peaks toimuma 13. juulil, teine 11. augustil. Mõlemal juhul on tegemist osalise päikesevarjutusega. Kuuvarjutus ja päikesevarjutus käivad alati käsikäes.

Kuid see pole taevaste nähtuste nägemise kohapealt kõik. Kuuvarjutuse ajal peaks olema võimalik näha ka Marssi, mis on varjutuse ajal Kuule väga lähedal. Hea ilma korral peaks punast planeeti nägema lausa palja silmaga.

Täielik kuuvarjutus algab Eesti aja järgi 27. juulil kell 22:30:15 ja lõppeb 28. juulil kell 00:13:11. Pärast seda on võimalik näha veel osalist kuuvarjutust, täielikule kuuvarjutusele eelnevat osalist varjutust Eesti geograafilise paiknemise tõttu näha pole võimalik.

Seekordset kuuvarjutust on võimalik näha Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias, Aasias ja suuremas osas Euroopas. Põhja-Ameerikas ja Venemaa idapoolses otsas kuuvarjutust ei näe.