"Haisev saast": hoiatussilt, mis leiti kritseldatuna Apollo 11 kapiuksele

 (1)
"Haisev saast": hoiatussilt, mis leiti kritseldatuna Apollo 11 kapiuksele
https://www.collectspace.com

Inimesed esmakordselt Kuule toimetanud kosmoseraketi Apollo 11 lennu käigus 1969. aasta juulis sündis legendaarseid fraase nagu “Kotkas on laskunud” (The Eagle has landed) ja “See on väike samm ühe inimese, ent suur hüpe inimkonna jaoks” (That’s one small step for man, one giant leap for mankind). Tänu Smithsoniani instituudis tehtud üllatavale avastusele võib ajalugu neile nüüd lisada fraasi “Haisev saast!” (Smelly waste!).

Kosmoselaev seisis 40 aastat pleksiklaasi taga muuseumis ning selle aja sees polnud keegi ta sisemuses käinud. Nüüd aga hakati laevast ja selle sisemusest tegema täpset 3D-mudelit, mistõttu pidid teadlased ka laeva sisse ronima ja nii kritseldused avastatigi. Mudel, mille abil saab igaüks laeva sisse piiluda, peaks valmis saama juulis, kui tähistatakse 47 aasta möödumist missiooni algusest.

Smithsoniani muuseumi uurijad avastasid nüüd juba juulis 1969 Apollo 11 seinale kirjutatud märkusi ja arvutusi, mille autoreiks olid Neil Armstrong, Buzz Aldrin ja Michael Collins, kui nad kuu poole lendasid. Märkmete, numbrite ja arvutuste kõrval oli seinale joonistatud ka kalender, milles astronaudid missiooni päevi ristiga maha tõmbasid. Ühele kapile oli kirjutatud hüüumärgiga hoiatus „Haisev saast!“ („Smelly waste!“).

www.dailymail.co.uk
Seotud lood:

Teadlased uurivad nüüd, millal täpselt märkmed tehti ja mis nende taga on. Paljud kritseldused viitavad sellele, et suur osa missioonist oli astronautide improvisatsioon ja mitmed otsused võeti kolmeliikmelise meeskonna poolt vastu kohapeal, kosmoses.

NASA mehitatud rakett Apollo 11 toimetas esimesed astronaudid Neil Armstrongi ja Buzz Aldrini Kuu pinnale 1969. aasta 20. juulil.

“Eeldatavasti soovisid astronaudid kirjaga “Haisev saast!” iseendid hoiatada, et konkreetse kapi avamine on ohtlik ja pigem võiks see suletuks jääda,” selgitas muuseumi kosmoseajaloo osakonna kuraator Allan Needell.

Pleksiklaasist kate kaitses kapslit külastajate sügelevate sõrmede eest, kuid takistas pääsu moodulisse ka kuraatoreile, ajaloolastele ja muudele uurijatele. See olukord muutus mullu, kui muuseumi peagalerii senini jätkuva remondi raames langetati otsus paigutada Columbia ekspositsioonist “Lennunduse ajaloo teetähised” (Milestones of Flight) uude näitusesaali nimetusega “Sihtkoht: Kuu” (Destination Moon), mis peaks külastajatele avanema millalgi 2020. aastal.

Esimest korda võtsid kuraatorid kosmosekapsli alumisest orvast välja suure koti Apollo 11 meeskonna skafandritega, mitu kiivrikotti ja kontrollnimekirja-tasku, mida mooduli piloot Michael Collins kasutas üksinda Kuu ümber tiireldes. Ja siis nägid nad kirja seinal!

“Navigatsioonijaamast vasemal asuvale paneelile on kirjutatud numbrid,” kirjeldas Needell. Arvatavasti tähendas numbrid üles Collins, ehkki kui Needell temaga hiljuti ühendust võttis, tunnistas Collins, et ei mäleta kirjutist. Võimalik, et numbrid kajastavad mingisuguseid andmeid, mida lennujuhtimiskeskus Columbia piloodile raadio teel edastatas, kui too üritas Kuu pinnalt leida kuundumismoodulit Eagle.

Muud juhtmoodulist avastatud kirjutised viitavad meeskonnapoolsele improviseerimisele. Stardieelsed lastinimekirjad näitavad, et haisvasse kappi olid lennu ajaks pakitud “isiklike eelistuste komplektid” ehk PPK-d (personal preference kit) — meened, mille astronaudid lennule kaasa võtsid.

“Meil on ülestähendusi, mis annavad mõista, et PPK-d paigutati hiljem lennu käigus mujale ümber. Selle kohta, mida nad sinna asemele panid, võime vaid oletusi teha. Võib-olla oli see lõhkenud roojakogumiskott. Me ei tea,” märkis Needell.