Google Lunar X Prize: Milline meeskond paneb 2017. aastal esimesena oma roboti Kuu peale?

 (10)
Google Lunar X Prize
Google Lunar X PrizeFoto:https://lunar.xprize.org/teams/

Tähtajaks on aasta 2017, praegu on konkurentsis veel 16 erinevat meeskonda üle maailma: Google välja pandud 30 miljoni dollari preemia on ka väärt jõupingutust, mis peaks erafirmad tõelise robotivõidujooksuga Kuu peale viima.

Kui see preemia 2007. aastal välja kuulutati, oli viimatine Maalt pärit aparaat Kuu pinnale maandunud aastal 1976. Pärast seda, 2013. aastal maandus Kuul aga Hiina maandur Chang'e 3 koos kuukulguriga Yutu, mis selles võistluses arvesse ei läinud.

Niisiis 20 miljonit dollarit on kavas maksta esimesele ja viis miljonit dollarit teisele erarahastusega meeskonnale, kes suudab toimetada oma roboti Kuu pinnale; et see suudaks seal ka iseseisvalt liikuda vähemalt 500 meetrit; ja saata Maa peale tagasi kõrge kvaliteediga pildimaterjali ja videopilti.

Samas, meeskonnad, mis tingimusi oluliselt ületavad (sõidavad maha enam kui kolm kilomeetrit, suudavad pildistada Apollodest ja teistest varasematest Kuu-missioonidest maha jäetud esemeid Kuu peal, leiavad jäätunud vett või suudavad elada üle lunaaröö) saavad veel lisaks rahalisi preemiaid. Ehk isegi siis, kui sa esimesena Kuule ei jõua, on põhjust konkurentsis edasi püsida. Florida osariik on pannud lauale ka kahe miljoni dollari preemia sellele, kes viib roboti Kuu peale Florida osariigist.

Seotud lood:

2015. aasta lõpp on kriitilise tähtsusega, sest selleks ajaks peaks vähemalt üks meeskondadest näitama juba sõlmitud kokkulepet oma aparaadi raketiga teele saatmiseks. Esimene meeskond, Moon Express nüüd ka sellise kokkuleppe sõlmis, ehk võistlus jätkub veelgi pingelisemalt.

Kokku teatas oma osalemisest 34 erinevat meeskonda, enamasti firmade ja teadusinstituutide ühispanusega, millest mullu jäi alles 16 meeskonda.

  • 02 Astrobotic (USA) maandur Griffin ja kulgur Red Rover
  • 03 Team Italia (Itaalia) kulgur
  • 07 Moon Express (USA) MoonEx-1 maandur
  • 08 STELLAR (USA) Stellar Eagle kulgur
  • 10 Independence-X (Malaisia) ILR-1 kulgur
  • 11 Omega Envoy, koostöös AngelicvM-ga (USA), maandur ja kulgur Sagan
  • 12 Synergy Moon (rahvusvaheline) kulgur Tesla
  • 13 Euroluna (rahvusvaheline) robot ROMIT
  • 15 Hakuto (Jaapan) maandur Griffin koos Astroboticiga, kulgur Moonraker and Tetris
  • 16 Part-Time Scientists (Saksamaa) kulgur Asimov Jr.
  • 22 Team SpaceIL (Iisrael) nanolaev Sparrow
  • 23 Team Puli (Ungari)
  • 24 SpaceMETA (Brasiilia)
  • 25 Team Plan B (Kanada) Plan B
  • 27 AngelicvM (Tšiili), koostöös Omega Envoyga, kulgur Dandelion
  • 28 Team Indus (India) HHK1 maandur ja kaks kulgurit

Astrobotici meeskond (juhiks Dr. William "Red" Whittaker) teatas, et on valmis jagama raketti kokku nelja konkurendiga, ehk koos Kuule jõudnud robotid alustaks ühest kohast võidusõitu. Veebruaris sõlmis nendega kokkuleppe Hakuto, aga puudub veel kokkulepe raketi tootjaga.

Esimese kokkuleppe juba konkreetse raketitarnija Rocket Labiga sõlmis hoopis Bob Richardsi idufirma Moon Express. Start 1,2 meetrit pika Elektron raketiga maksab teadaolevalt 4,9 miljonit dollarit. Moon Expressi maandurit peaks me seega 2017. aastal kindlasti Kuul nägema. Aga sama tähtaja nimel töötavad ka kõik ülejäänud konkurendid.

Saksa meeskond Part-Time Scientists on saanud ka tugeva õla alla, sest neid toetab autotootja Audi. Lunar Rover Quattro on saanud külge autolikke lahendusi, sõidaks see kulgur Kuu peal aga kiirusega 3,5 km/h, ehk erilisi kihutajaid sealt pole oodata.

Inimkond on varasemate Kuu-missioonidega jätnud meie kaaslase pinnale juba 187 tonni aparaate või lausa prügi, kuna osa rakettide ülemisi järke ja ka mitmeid aparaate on põrutatud suurel kiirusel Kuu pinna pihta. Vanim neist on 1959. aastal Kuule põrutatud nõukogude aparaat Luna 2, viimatine seni aga mullu Kuule põrutatud LADEE. Hiinlaste 2013. aastal Kuul maandatud Chang'e 3 oli mõeldud kestma vaid ühe aasta, selle kulgur Yutu annab aga siiani elumärke.