Viimaks on hakatud mõistma ka selle nähtuse põhjuseid. Tucsoni Arizona ülikooli astronoomiadoktorant Decker French koos kolleegidega on avastanud, et suurem osa taolistest tähti õgivatest mustadest aukudest asub galaktikates, milles on viimase paari miljjardi aasta jooksul leidnud aset "täheplahvatus" (ingl starburst) — uute tähtede tekkimise tormiline protsess, vahendab NewScientist.

Tõenäoliselt põhjustavad paljusid neist täheplahvatustest galaktikate kokkupõrked. Kui kaks galaktikat omavahel kokku saavad, tabavad ühe galaktika gaasipilved teise galaktika omi, surudes gaasi kokku ja sünnitades niiviisi palju uusi tähti.

Frenchi töörühm analüüsis kaheksat galaktikat, mille mustad augud tähti neelasid ja avastas, et kuus neist — s.t 75 protsenti — kogesid hiljuti täheplahvatuse-perioode. French peab tulemust väga tähelepanuväärseks, kuna täheplahvatusperioode on esinenud ainult 2,3 protsendis kõigist galaktikatest.

Glakatikate kokkupõrkamine ohustab juba olemasolevaid tähti kahel moel. Esiteks tõukab kokkupõrge tähti galaktika keskme poole, kus neid ootab must auk, mis on varmalt valmis neid alla neelama.

Teiseks võib ühe galaktika must auk sattuda teise galaktika musta augu orbiidile, tekitades musta kaksikaugu (ingl black hole binary), mis neelab mööduvaid tähti alla väiksema vaevaga kui üksik must auk.

Kõik planeedid, mis selliste tähtede ümber tiirlema juhtuvad, on tõenäoliselt samuti hukule määratud. Kas see tähendab, et ka meie Päikesesüsteemi ähvardab oht? Pole saladus, et nelja miljardi aasta pärast põrkab Linnuteega kokku Andromeeda galaktika. Too kokkupõrge võib tõepoolest paisata meid galaktika südamesse. "See on küll väga, väga ebatõenäoline," kinnitas French, "kuid kokkupõrge kahtlemata suurendab tõenäosust."

Columbuse Ohio osariikliku ülikooli teadlane Christopher Kochanek pole siiski mures, kuna meie Päikesesüsteem asub galaktika keskmest tubli 27 000 valgusaasta kaugusel. Kõige suurem oht ähvardab tema osutusel tähti, mis asuvad Andromeeda ja Linnutee keskkohtade lähedal. "Ei maksa unustada, kui kaugel galaktika ääremaal me asume," rõhutas ta.

Uurimuse tulemused ilmusid ajakirjas Astrophysical Journal Letters.