Õhulaev hõljutati Bedfordis asuvast angaarist välja üle-eelmisel nädalavahetusel pärast rohkeid tubaseid teste. Seejärel tehti erinevaid katseid ka õues.

Mootoreid on õhulaeval neli, igaühe võimsuseks 350 hobujõudu. Airlander 10 ristinimega Martha Gwyn on 92 meetrit pikk, 43,5 meetrit lai ja 26 meetrit kõrge. See tähendab, et Airlander on 18 meetrit pikem suurimaist reisilennukeist. Ent need parameetrid ei ole võrreldavad kahe ilmasõja vahel ringi lennanud tsepeliinide omadega, mille seast suurimatel nagu LZ 129 Hindenburg oli pikkust 245 meetrit. Erinevalt tolleaegsetest õhulaevadest, mida hoidis õhus vesinik, kasutatakse Airlanderi puhul ohutut, mittesüttivat heeliumi.

Airlander Inglismaa õhtutaevas.

Airlanderit hakati alguses arendama USA armee tellimusel, ent ühel hetkel otsustasid ameeriklased programmile kriipsu peale tõmmata ja rahastamise lõpetada. Valmis ehitati ka esialgne, väiksem prototüüp. Pärast rahastuse lõppemist otsustas HAV projektiga ise edasi minna, Airlanderiga on plaanis hakata vedama turiste, vaatlus- ja luureseadmeid ja ka kaupa.

Varem on märgitud, et Airlanderi esimene saab testprogramm koosnema kuuest kolme tunni pikkusest lennust, mis ei tohi teda viia kaugemale kui 28 kilomeetrit oma põhibaasist ega kõrgemale kui 1200 meetrit. Teises faasis, mis on kooskõlastatud juba Euroopa lennuturvalisuse agentuuriga, tõuseb Airlander enam kui kolme kilomeetri kõrgusele ning lendab kokku umbes 80 tundi.

Airlander 10.

Aastaks 2018 loodetakse praegusele prototüübile lisaks valmis saada juba selline õhulaev, mille võiks ka kellelegi kommertskasutuseks maha müüa. Sellesse on plaanitud 19-kohaline reisijatekabiin, võimekus 10 tonni kasulikku koormat kaasa võtta ning ka maandumismast, mis võimaldab Airlanderil laskuda kohtadesse, kus ei ole maapinnal vastavat taristut. Õhulaev on võimeline laskuma ka vette.

Airlander 10.

Järgmises faasis tahab ettevõte konstrueerida aga suurema õhulaeva - sellise, mis oleks võimeline kaasa võtma 50 tonni kasulikku koormat. Selle nimeks oleks Airlander 50 ning HAV näeb selles ideaalset vahendit toimetamaks varustust paikadesse, kuhu ei pääse ei maad ega merd mööda.