ExoMars: nüüdsest juba otsekursil Marsile, maandumine planeeritud oktoobriks

 (2)

Pärast seda, kui Euroopa Kosmoseagentuuri satelliit ExoMars Trace Gas Orbiter lülitas sisse peaaegu tunniks ajaks reaktiivmootorid, on satelliit nüüd õigel kursil, jõudmaks tänavu oktoobris Punasele planeedile.

Vahendab Eesti Kosmosebüroo

Tegemist oli ExoMarsi esimese kriitiliselt tähtsa manöövriga pärast starti 14. märtsil. 28. juulil pandi satellidi mootor 52 minutiks tööle, et korrigeerida kurssi, mis tagaks Schiaparelli maandumismooduli parima maandumise 19. oktoobril Marsi pinnale.

ExoMars, mis on Euroopa Kosmoseagentuuri koostööprojekt Venemaa Roscosmose agentuuriga, on juba läbinud tublisti üle poole ligikaudu 500 miljoni kilomeetrisest teekonnast.

ExoMarsi orbitaalmooduli Trace Gas Orbiteri (TGO) pardal on Schiaparelli Marsi-maandur, mille ülesandeks on Marsi atmosfääri sisenemine ja maandumine Marsil. Teel Marsile katsetab Schiaparelli tehnoloogiat, mis on vajalik selleks, et 2020. aastal maanduks Marsi-kulgur Punasele planeedile plaanipäraselt, samal ajal kui põhiseade tiirleb edasi ellipsikujulisel orbiidil ümber Marsi.

Seotud lood:

Järgnevatel kuudel jõuab TGO Marsi atmosfääri välimistesse kihtidesse, et siis planeedile järkjärgult läheneda. Trace Gas Orbiteri lõplik orbiit on ringjas, 400 km kõrgusel Marsi pinnast. 2017. aasta detsembris alustab TGO sel orbiidil oma viieaastast teadusmissiooni. Trace Gas Orbiter analüüsib planeedi atmosfääris olevaid gaase, eriti metaani, mis Maa peal viitab aktiivsetele geoloogilistele või bioloogilistele protsessidele.

Suund otse Marsile

28. juulil 9.30 GMT aja järgi lülitusid süvakosmoses sisse satelliidi mootorid, pärast seda kui Maalt edastati 26. juulil satelliidile käsud end ümber positsioneerida. Manöövrit jälgis hoolega ESA lennujuhtimise meeskond Darmstadtis Saksamaal, kes võttis vastu satelliidi signaale, kasutades ülitundlikku satellidiantenni, mis asub Austraalias New Norcias.

“Mootor annab sama palju jõudu, kui kuluks 45-kilogrammiste raskuse tõstmiseks fitness-saalis ning see töötas umbes 52 minutit, seega see on päris märkimisväärne tõuge,” ütles Silvia Sangiorgi, kosmoseseadmete operatsioonide juhataja asetäitja.

Mootori käivitamist plaaniti aegsasti ja selle tööaega arvutati hoolikalt, et minimeerida kütusekulu kogu reisi jooksul, sealhulgas järgmistel manöövritel 11. augustil ja lühiajalisematel mootori sisselülitamistel 19. septembril ja 14. oktoobril.

Nõnda näeb välja ExoMarsi teekond Marsile kunstniku silma läbi. Kujutis: ESA/ATG medialab

18. juulil käivitati mootorit hetkeks esmakordselt. Sel päeval ei möödunud test ideaalselt, sest seadmed olid valesti häälestatud, seega kordustest tehti 21. juulil. Kõik toimis siis perfektselt.

“Tänane mootorikäivitus oli suurim neljast plaanitust, mis aitavad Exomarsil jõuda Marsini ja 19. oktoobril täpselt kohale toimetada Schiaparelli maanduri Meridiani Planumile, mis on suur tasane piirkond ekvaatori lähedal,” sõnab lennuoperatsioonide juht Michel Denis.

28. juuli mootori käivitamine arvutati välja ülitäpse navigatsioonitehnika abil, mis määrab Maast 150 miljoni kilomeetri kaugusel oleva seadme asukoha 1000 meetrise täpsusega.

Lisaks mootorite käivitamisele septembris ja oktoobris, mis aitavad lõplikult trajektoori kindlaks määrata kuni Schiaparelli maandumismooduli eraldumiseni 16. oktoobril, peab ExoMars tõusma 17. oktoobril ja manööverdama ettenähtud Marsi orbiidile 19. oktoobril.

Tiimid on kasutanud võrdlemisi rahulikku kruiisiperioodi, et kontrolllida Trace Gas Orbiteri nelja teadusinstrumenti ning testida ExoMarsi süsteeme, sealhulgas Schiparelli maandurit ja raadioseadet, millega antakse edasi infot Marsi kulgurilt.