Venemaa raadioamatöör Dmitry Pashkov teatas umbes kell 9.50 Eesti aja järgi, et tal õnnestus kätte saada ESTCube-1 raadiomajaka signaal, mis tähendab, et satelliidiga on kõik korras, ütles ESTCube'i programmi juht Mart Noorma BNS-ile.

Uusi hoiatusi ESTCube'i ähvardava kosmoseprügi kohta Noorma kinnitusel praegu ei ole. "Tänahommikuse hinnangu põhjal Ameerika Ühendriikide kosmoseoperatsioonide juhtimiskeskusest möödus see prügitükk meist 940 meetri kauguselt, aga näiteks orbiitide kõrguse erinevus oli ainult kuus meetrit. Viimaste andmete kohaselt lihtsalt üks jõudis natuke enne kui teine," sõnas Noormaa. "Ütleme nii, et "kuri prügi" ei saanud meie satelliiti kätte," lisas Noorma.

Eesti tudengisatelliit ESTCube-1 pääses ka reede hommikul napilt kokkupõrkest kosmoseprügiga, kui satelliidist väiksem kosmoseprügi tükk möödus sellest vaid paarisaja meetri kauguselt.

Eesti esimese satelliidi ESTCube-1, mis katsetab elektrilise päikesepurje komponente, toimetas 7. mail orbiidile Euroopa kanderakett Vega ja see tiirleb 660 kilomeetri kõrgusel ümber Maa kiirusega 7,46 kilomeetrit sekundis.

Kuupsatelliidi mõõdud on 10 korda 10 korda 10 sentimeetrit ja kaal veidi üle kilogrammi. ESTCube-1 orbiidile saatmisel kasutatakse esmakordselt uut satelliitide juhtimistarkvara Hummingbird. Satelliidi eesmärk on testida kümnemeetrise juhtme väljalaskmist, mis on osa elektrilise päikesepurje arendamisest, mõõta purjele mõjuvat jõudu ja pildistada väljalastud juhet. Lisamissioonina pildistab satelliit kosmosest Maad ja kui võimalik, siis ka Eestit.

Eesti tudengisatelliidi programmi algatasid Tartu Ülikooli üliõpilased ja õppejõud 2008. aastal eesmärgiga populariseerida reaal- ja inseneriteadusi, anda tudengitele praktilisi kogemusi ning arendada ettevõtlikkust. Eesti tudengisatelliidi projektis on tööperioodi vältel osalenud ligi sada üliõpilast Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Lennuakadeemiast ning Eesti Maaülikoolist. Projekti juhendavad Tartu observatooriumi teadlased ja Tartu Ülikooli õppejõud.