Eksoplaneedi nimi on GJ 1132b ja see asuv kääbustähe GJ 1132 orbiidil. Planeet on meist 39 valgusaasta kaugusel. Selle raadius on värskete uuringutulemuste järgi umbes 1,4 Maa raadiust ja mass 1,6 meie koduplaneedi oma.

Kui planeet avastati, kirjeldati seda kui tõenäolist Veenuse "kaksikut," kuna tegu on kivise maailmaga, mille pinnal valitsevad väga kõrged temperatuurid.

Samm õiges suunas

Ehkki varem on tuvastatud atmosfääri olemasolu palju suurematel, Jupiteri sarnastel gaasihiidudel ja ka ühel suuremal nn super-Maal, on see esimene tõend atmosfääri olemasolust sellisel planeedil, mis on massilt ja mõõtmetelt enam-vähem Maa sarnane.

Space.com vahendab Keele`i ülikooli uurijat John Southworthi, kes ütles, et tegu ei ole elu leidmisega võõrplaneedil, ent see on samm õiges suunas. Esimesed ülesvõtted planeedist tehti Tšiilis asuva Euroopa lõunaobservatooriumi abiga.

Planeedi raadius tuvastati jälgides seda, kuidas tema tähe heledus muutub sedamööda, kuidas planeet sellest möödub. Planeedi orbiit on 1,6 meie päeva, mis tähendab, et ta on tähele väga lähedal, sellest ka kõrged pinnatemperatuurid. Tähte jälgiti seitsme erineva lainepikkusega valguslainetega ja atmosfääri fakt avastati tänu sellele, et infrapunalainetega vaatluse ajal leiti, et tähe heledus langeb planeedi möödasõudmise ajal oluliselt ja planeet näib suurem. Sellest järeldati, et planeedil on atmosfäär, mida infrapunalained läbida ei suuda.

Justkui üks suur väga kuum saun

Kui Maa atmosfäär on koosneb peaasjalikult lämmastikust (78%) ja hapnikust (u 20%) ning Veenuse oma suuresti süsihappegaasist, siis GJ 1132b oma on tõenäoliselt veeaurust või metaanist. Planeet võib olla "veemaailm, mille atmosfäär koosneb kuumast aurust," ütles Southworth. Justkui omalaadne saunaplaneet.

Avastus on oluline seetõttu, et sellised M-klassi tähed nagu GJ 1132 on galaktikas tavalisimad. Ka meile lähimast 30 tähest 20 on just sellised. Kui sellised planeedid suudavad säilitada atmosfääri, tähendab see, et universumis võib olla palju ka niisuguseid, mis võiksid meie mõistes elu jaoks sobivad olla.

Planeeti hakatakse kindlasti edaspidigi uurima nii Hubble`i kosmoseteleskoobiga, mainitud Tšiilis asuva telskoobi ja järgmisel aastal kosmosesse saadetava James Webbi teleskoobiga.

Uuring ilmus äsja ajakirjas The Astrophysical Journal.