Vesilennuk nimega Short Empire täitis 1937. aastal brittide ambitsioonika unistuse ühendada oma koloniaalimpeerium õhuteid pidi, selgitab ajakiri Imeline Ajalugu.

Inglismaa oli selle poole püüelnud alates 1924. aastast, mil asutati lennukompanii Imperial Airways. Kuid alles 1937. aastal sai ettevõte endale vajaliku võimsusega lennuki, mis suutis nii reisijaid kui ka posti nii kaugele toimetada.

Seni olid reisijad pidanud ühelt lennukilt teisele ümber istuma ja mõne osa teekonnast rongiga läbima. Short Empire viis nad aga kohale otse.

1937. aasta juunis avati London–Kaplinna lennuliin ja aasta hiljem juulis lennuliin London–Sydney. Need olidki esimesed mandritevahelised lennuliinid.

Ülesande Imperial Airwaysile uus lennuk välja töötada sai vesilennukite tootja Short Brothers seetõttu, et 1930. aastatel olid lennujaamad väljaspool Euroopat veel haruldased. Seepärast vajas ettevõte lennukeid, mis suudaksid maanduda ja tankida ka vees.

Lennupilet oli väga kallis ja selline reis sestap üksnes rikaste lõbu.

Kuid reisijad said lennu ajal kõrgetasemelist teenindust ja sõit ise sarnanes laevakruiisiga: inimestel oli oma kajut ning tehti ka vahemaandumisi, et tankida ja viia reisijaid tutvuma eksootiliste linnadega.

Mandritevahelised lennud katkesid teise maailmasõja tõttu. Sõja ajal loodi aga nii palju lennuvälju, et 1945. aastal polnud vesilennukeid enam vaja.