Prauh! Nõukogude kosmosesond Venera 7 langeb kiiresti läbi Veenuse tiheda atmosfääri ja kukub kolinal selle pinnale, kuna langevari ei tööta korralikult.

23 minuti jooksul saadab sond andmeid koju Maale, enne kui vaikseks jääb. Need napid mõõtmised annavad tunnistust ülimalt ebakülalislahkest keskkonnast. Pinnal ligineb temperatuur 475 Celsiuse kraadile – sellest piisaks plii sulatamiseks. Rõhk on 90 korda suurem kui Maa pinnal ning muljuks kokku isegi enamiku allveelaevu. Veenus on äärmuslikum, kui keegi oskas ette kujutada, ja pole mingi ime, et sond hävitavatele tingimustele kiiresti alla vannub, kirjutab ajakiri Imeline Teadus.

Venera 7 maandus esimese sondina Veenusel 15. detsembril 1970. Edasise 15 aasta jooksul järgnes sellele ainult üheksa Nõu­kogude sondi ja üks USA sond. Alates sellest, kui kosmosevõidujooks 1980. aastail vaibus, on Veenuse juurde saadetud vaid planeedi ümber orbiidile jäänud satelliite. Siiski elab NASAs edasi unistus uurida taas meie naaberp­laneedi pinda. Seepärast on insenerid välja mõelnud vastupidava kulguri AREE, mis talub määratut rõhku ja kõrget temperatuuri. Kulguri ülesanne on uurida planeedi pinda ja selgitada välja, mis vallandas Veenusel kontrollimatu kasvuhooneefekti.

Pelgalt vastupidavamad variandid näiteks Marsi-kulguri instrumentidest uuringuteks aga ei kõlba. Nende asemel võtab AREE pardale vedrudele ja hammasratastele tugineva masinavärgi ning edastab teavet morsele sarnaneva koodiga.

Loe Veenuse vallutusplaanidest lähemalt Imelise Teaduse septembrinumbrist!