Marsi suunas teele saadetud kosmoselaeva algset kaalu oleks lausa kahe kolmandiku võrra vähendada, kui Kuul paikneks kütusedepoo, millest kosmoselaevad saaks oma varusid täiendada, sellise ettepanekuga tulid välja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased. Teatab Journal of Spacecraft and Rockets.

MIT aeronautika ja astronautika professor Olivier de Weck soovitab Marsi-lendudeks vahepeatust Kuu juures, kus oleks võimalik kohalikest ressurssidest toodetud kütust kosmoselaevale tankida. See aga vähendaks oluliselt vajadust Maa pealt kütust kaasa võtta, vähendades kosmoselaeva stardikaalu lausa 68 protsendi võrra.

MIT teadlaste arvates oleks kõige optimaalsem startida Marsi suunas siiski Maa peal kokku pandud raketiga (kui senised Marsi-lennu plaanid näevad ette pigem moodulitest orbiidil kokku pandavat kosmoselaeva), kuid vaid piisava kütusega, et Maa orbiidile jõuda. Siis stardiks Kuul paiknevast kütusedepoost tankerlaevad, toimetades vajalikke ressursse Marsi-laeva meeskonnale. Ja see saaks täiendatud varudega ligemale pooleteistaastast lendu alustada.

Seni on olnud kasutada peamiselt kaks võimalust - kas on kosmoselaev startinud kohe kogu kütust kaasa vedades, või kasutatakse selle varude täiendamiseks transpordilaevu, mis samuti Maa pealt stardivad (nagu varustatakse rahvusvahelist kosmosejaama). Kavad asteroididelt ressursse kaevandada on alles algusjärgus, kuid nii 15-20 aasta pärast, mil Marsi-lennud päevakorda jõuavad, võib olukord juba palju parem olla. Praegu pole näha ka toimivaid lahendusi Kuu pealt resursse koguda, kuigi ideid on laual ridamisi.

NASA senised Marsi-lennu kavad näevad ette mitmejärgulisi ettevalmistusi, kus moodulid ja varud oleks toimetatud enne Marsi-lendu kas Maa või Marsi orbiidil, või siis sealsel kuul paiknevatesse vahepunktidesse, sest mehitatud lennu korraldamine vajab oluliselt suuremaid varusid kui robotmissioon. Kuule kavandavad kosmosejaamu praegu hiinlased, võibolla ka venelased, indialased ja jaapanlased, samas kui NASA on Kuu-baasi võimalusi kaalunud juba 1950. aastatest alates, lõplikke plaane selles osas pole kinnitatud.

Kuni kosmoselende toimub nii harva kui praegu, pole küll täiendavaid kütusedepoosid vaja, aga tulevikus võiks need paikneda kosmoses kasvõi Lagrange'i punktides, miks mitte ka Päikesesüsteemi teiste planeetide juures. Aga enne seda peaks siiski algama ressursside kaevandamine Maa-välistel taevakehadel - kuudel, asteroididel, miks mitte ka Marsil.