Elu Marsil? NASA pildistas mõistatuslikku suurt auku planeedi pinnal
Maa naaberplaneedil Marsil — ainsal planeedil, mille elanikkond koosneb ainult robotitest —, on üllatavalt põnev geoloogiline ajalugu.
USA kosmoseagentuuri NASA teadusfotoblogis Astronomy Picture of the Day hiljuti avaldatud, 2011. aastast pärinev ülesvõte on tekitanud elava arutelu ümber suure augu.
NASA uurijad silmasid tavatut pinnavormi 2011. aastal, kui selle jäädvustas Marsi orbiidil tiirleva NASA vaatlussondi MRO (ingl Mars Reconnaissance Orbiter) pardal asuv kaamera HiRISE (High Resolution Imaging Science Experiment). Pildil paistab suur auk keset veel suuremat kraatrit vulkaani Pavonis Mons nõlval.
Järgnenud vaatluste käigus mõõdeti avause läbimõõduks 35 meetrit. Auku langeva varju nurk annab mõista, et selle põhi asub u 28 meetri sügavusel Marsi pinna all.
Teadlaste hinnangul on augu näol tegemist laavatunneli "katuseaknaga" (ingl lava tube skylight) — kaugeltki mitte ainsaga Marsil ega isegi mitte lähikonnas, ent samas mõneti ainulaadsega.
Laavatunneleid leidub ka Maal; eeldatavasti toimub nende moodustumine Marsil üsna sarnaselt. Kui laava planeedi pinnal tardub, võib see mööda pinna-aluseid tunneleid minema nõrguda, jättes maha õõnsa koobastiku. Kui sellise koobastiku lagi sisse langeb, tekibki "katuseaken".
Avaust ümbritsevat lohku on aga keerulisem selgitada. See ei sarnane meteoriidikraatriga ja võis hüpoteetiliselt moodustuda pinnase langemisel kokkuvarisenud tunnelisse. Digitaalne maastikukaart võimaldas NASA teadlastel hinnata õõnsusesse varisenud pinnase hulka.
Kalkulatsioonid annavad mõista, et laavatunneli varingu-eelne põhi asus vähemalt 90 meetri sügavusel pinna all. Taolise pinnavormi moodustumise üksikasjad peavad paraku jääma saladuseks, kuni Marsile hakatakse tulevikus uurimisekspeditsioone läkitama.
Teadlased tunnevad Marsil asuvate laavatunnelite ja nende "katuseakende" vastu huvi, kuna need võiksid pakkuda varju ohtliku kiirguse eest, mis Marsi pinda pidevalt piitsutab. See tähendab, et neis võiks leiduda jälgi elust Marsil.
Samuti võiksid laavatunneleid kiirguse varjestamiseks kasutada avastusretkel inimesed või koloonia esimesed asukad. NASA on juba teinud katseid tunnelites liikumiseks konstrueeritud kulguritega, mis võiksid tulevikus hakata vurama mööda Marsi laavatunneleid.
