Elu Maal peale järgmist pauku: pikk ja jäine kõrbeöö

 (25)
Elu Maal peale järgmist pauku: pikk ja jäine kõrbeöö
Elu tooja, elu viija: asteroidid tõid Maale suure osa veest, ent hukutasid saurused.AFP

Kui peaks juhtuma halvim ja meie koduplaneedi otsa lendaks keskmise suurusega asteroid, muutuksid kliima ja elutingimused tervel Maal päevapealt - aga kui jubedaks täpselt?

Näide elust peale sellist kokkupõrget on planeedi ajaloost võtta. Miljoneid aastaid tagasi sai sauruste aeg tänu asteroidile otsa.

Tollase kokkupõrke tulemusena tungis atmosfääri tohutu hulk tolmu. Seetõttu ei pääsenud atmosfäärist läbi enam läbi piisavalt soojust ja planeet jahenes järsult. Ka valgust oli vähem, mistõttu ei suutnud taimed enam tarvilikul määral fotosünteesida, taimkate vähenes ja toiduahel pisielajaist hiiglaslike lihasööja-saurusteni kukkus kolinal kokku.

Saurused ajalukku saatnud asteroid oli umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga ning kukkus ookeani, mis vähendas mõnevõrra ta mõjusid. Uute, Ameerika Geofüüsikute Liidu tehtud keerukate arvutuste järgi piisaks maismaale kukkumise puhul vaid kilomeetrise läbimõõduga asteroidist, et tulemused oleksid samad.

Mis siis täpselt juhtuks? Esiteks lööks selline asteroid kokkupõrkel maasse 15 km laiuse kraatri, millest paiskuks atmosfääri selline hulk tolmu, et taevas pimeneks kuueks kuni kümneks aastaks. Sõna otseses mõttes kõige mustema stsenaariumi oleks esimesel paaril aastal taevas lausa 70 protsenti pimedam.

Oleksime tänu tolmule ilma ka soojusest ja keskmine temperatuur kukuks umbes 8 kraadi võrra Celsiuse järgi. Külmem keskmine temperatuur tähendab ka vähem sademeid, kuna vett aurustub jahedates oludes õhku vähem. Pimeduse, jaheduse ja väheste sademete tulemusena kukuks toiduahel taimedest alates taas kokku.

Seotud lood:

Tahma- ja tolmuosakesed teeksid pahandust muulgi moel, püüdes kinni Päikeselt tulevat radioaktiivset kiirust ja kuumenedes atmosfääri kõrgemates kihtides. See protsess omakorda kiirendaks osoonikihti hävitavaid keemilisi reaktsioone.

Peale kokkupõrget asteroidiga ja osoonikihi olulist kahjustamist oleks prognooside järgi troopilistes piirkondades UV-faktor 20 ligidal; tõsised nahakahjustused tekivad juba siis, kui UV-faktor on 11.

Hea uudis kõige selle õudsa kõrval on see, et niisuguse suurusega ohtlikud asteroidid satuvad siiakanti iga poole miljoni aasta tagant. Juhul, kui asteroidi kurss on teada ja ta tõesti ohtlik on, saab taevakivi rakettide ja tuumalaenguga teise suunda juhtida. Võimalik, et isegi ilma Bruce Willise abita.

Järgmine märkimisväärne asteroidi möödalend Maast toimub 5. märtsil, kui meist purjetab mööda tilluke asteroid 2013 TX68, mille läbimõõt on kolmekümne meetri ringis.