Avastuse tegi üle-eelmise aasta märtsist Cerese orbiidil olev sond nimega Dawn. Teadlased kasutasid orgaanilise materjali tuvastamiseks sondi varustuses olevat spektromeetrit. Huvipakkuvat materjali leiti Ernuteti kraatri lähistel asuvast piirkonnast, mis on umbes 1000 ruutkilomeetri suurune.

Space.com vahendab, et Dawni mõõteriistad pole piisavalt täpsed, et öelda, milliste ainetega süsivesinike näol täpselt tegu on, ent nende signatuurid on üsna sarnased maapealset tõrva meenutavatele ainetele nagu näiteks asfaltiit, mis on looduslik bituumen.

Et alifaatsed ühendid nagu leitud on suhteliselt õrnad, arvatakse, et need on tekkinud kääbusplaneedil kohapeal ega ole sattunud sinna kusagilt mujalt kosmosest. Selle versiooni poolt on ka fakt, et mujalt tulnuna oleksid ühendid kääbusplaneedil teisiti jaotunud või üldse näiteks komeediga saabudes kokkupõrkes hävinud.

Planeediteadlane Michael Küppers ütles, et kuna Ceres on selline kääbusplaneet, milles võib veel olla säilinud soojust selle moodustumise aegadest ja planeedi pinna all võib asuda ka ookean, on võimalik, et Ceresel võis millalgi tekkida ka algeline elu. "Ceres liitub Marsi ja mitmete hiidplaneetide kaaslastega nende meie Päikesesüsteemi taevakehade nimekirjas, millel võiks elu võimalik olla," lausus ta.

Ceresel on lisaks ka rikkalikult ammoniaaki, karbonaate, sooli ja veejääd. Nende ja orgaanilise materjali kooseksisteerimine tähendab, et kääbusplaneet on sobilik keskkond selleks, et seal prebiootilised keemilised reaktsioonid toimuda võiksid.