Plaani keskmes on kavandatav kosmosesõidukisüsteem nimega Interplanetary Transport System. See koosneb kaunakujulisest kosmoselaevast ja hiiglaslikust kanderaketist. Laeva läbimõõt on 17 meetrit ning see võiks võtta pardale kuni 100 inimest või 100 tonni kasulikku kandamit.

Kauna peab orbiidile lennutama erakordselt võimas, läbi aegade suurim, ent taaskasutatav kanderakett, mille kõrgus on plaanide järgi umbes 120 meetrit (see on peaaegu sama kõrge, kui Oleviste kirik). Musk loodab, et reis Marsile võib toimuda juba kümne aasta jooksul, ehkki ta möönab, et selle võimalikkus sõltub paljudest asjaoludest.

Raketi tõukejõuks on simulatsiooni järgi 13 155 tonni, mis on peaaegu neli korda enam kui raketil Saturn V, mis Neil Armstrongi Kuule viis. Ehkki see on alles kontseptuaalfaasis, testis SpaceX hiljuti mootorit nimega Raptor. Selliseid on vaja kokku 42, et rakett Maalt minema lennutada.

Muski ettekande üks elevusttekitavamaid punkte seisnes aga selles, et ta rääkis plaanist viia inimese Marsile lennutamise kulud nii madalale, et seda saaks endale ka mõni (väga jõukas) tavakodanik lubada. Kui praegu on inimese Marsile lennutamise teoreetiline hind umbes 10 miljardit dollarit inimese kohta, siis Muski visiooni järgi võiks pilet maksta 200 000 dollarit või vähem.

Plaani võti seisneb selles, et kosmoselaev stardiks raketi kukil tühjade kütusemahutitega ning tangiks pärast kanderaketist eraldumist alles orbiidil, kuhu sellele kütus vastava tankeriga järgi viidaks. See teeks plaani 500% odavamaks. Lisaks teeks lendu odavamaks ka kütusevalik – vesinikkütuse asemel lendaks uus laev metaaniga, mida on Marsil lihtne toota. See ei vaja ka isoleerimist ja jahutust nagu vedel vesinikkütus.

Esimesed katselennud võiksid toimuda nelja aasta jooksul ja seejärel võiks asuda miljoni inimesega koloonia loomise juurde – see on Muski visioon. Reis punasele planeedile võiks võtta aega 30-80 päeva. Et laev on võimeline orbiidil tankima, tähendab see, et Päikesesüsteemi strateegilistesse punktidesse võiks luua kütusedepood, mille abiga võiks ITS lennata Marsist kaugemalegi.