SpaceX-i eksperdid arvavad, et katastroofi põhjustas terasest kaldtoe murdumine kosmoseraketi stardi ajal. Heeliumiga täidetud surveballoon paiskus seetõttu suurel kiirusel kanderaketi sisese vedela hapniku ballooni vastu, põhjustades nn ülerõhu juhtumi, mis raketi enne orbiidile jõudmist hävitas.

Lennu ajal voolab heelium raketi mootoritesse, kus see soojeneb, seejärel suunatakse see aga hapniku- ja kütusepaakidesse, et nende sisemist rõhku stabiliseerida, kompenseerides ära kasutatud kütust ja oksüdeerijat. Igatahes pidi Musk tunnistama, et kaldtoe murdumine pidi olema äärmiselt ebatavaline juhtum. Tegemist oli ilmselgelt tootmispraagiga.

SpaceX-il on NASA-ga kokkulepe rahvusvahelise kosmosejaama varustamiseks mehitamata robotkaubalaeva Dragon abil veetava lastiga, ning kuus esimest starti õnnestus tõrgeteta, seitsmes tõi aga saatusliku avarii. Plahvatus ka ei hävitanud raketti kohe, vaid see purunes merre kukkumisel Atlandi ookeanis. Raketi jäänuseid saadetakse nüüd ookeanipõhjast otsima robotallveelaev.

Kaubalaev Dragon oleks võinud ka tervelt maanduda, kui oleks käivitunud selle langevarjude avamise programm, mis töötab nähtavasti seni vaid kosmosest naasmisel.

Järgmist SpaceX-i raketi starti pole oodata enne septembrit, ka nende konkurendi, Orbital Sciences Antares raketi purunemine mullu sügisel on tekitanud ebasoovitava olukorra, kus NASA tellimusel tehtud kaubavedu kosmosejaama on mitmeks kuuks peatunud.

Orbital on nähtavasti sunnitud Antares-rakettidest üldse loobuma ja nende järgmist starti sel aastal pole oodata. Kosmosejaama varustamisel on aga tekkinud juba selged probleemid.

SpaceX tegeleb samal ajal ka NASA tellimusel mehitatud lendudeks valmistumisega, kuid nüüd on vaja ebaõnnestunud stardist õppida, et need lennud turvalisemalt õnnestuda saaks. NASA ootab mehitatud lendudeks tulemusi juba 2017. aastaks.

Falcon 9 raketiga on seni tehtud 19 starti, millest enne viimase hävingut on osaliselt nurjunud vaid üks ja toonagi mitte raketi, vaid orbiidile viidud satelliidi vea tõttu.