Ei tea, kes Marsil kündmas käis? Valles Marineris - Päikesesüsteemi suurim kanjon

Pikkust 4000 kilomeetrit, laiust 200 kilomeetrit, sügavust seitse kuni üheksa kilomeetrit. Valles Marineris on teadaolevalt suurim kanjon meie tähesüsteemis, kuigi seda, kes või mis Marsi pinnal sellise hiiglasliku vao sisse kündis, võime ainult oletada.

Erinevalt hiigelkanjonitest Maa peal, ei saa me praegu küll väita, et Marsi kanjoneid oleks uuristanud vesi või tuul, ka Valles Marinerise puhul räägitakse pigem tektoonilisest rebendist kui erosiooni tulemusel tekkinud kanjonist.

Näha on küll pinnaselihkeid, mis aja jooksul seda kanjonit veelgi laiendanud. Aga, kui tõesti on Marsi pinnal kunagi ookeanid loksunud, ei saa välistada ka vee ja tuulte mõju, või kasvõi kunagi eksisteerinud igijää sulamist. Igatahes selle kanjoni peamiseks kujundajaks on praegustel hinnangutel olnud maakoore (täpsemini siis marsikoore) rebend.

Probleemiks on ka see, et Marsil valitseva keskmise temperatuuri tõttu ei ole eriti tõenäoline, et vesi saaks seal esineda muidu kui vaid jäätunud olekus. Näiteks Grönimaal hiljuti avastatud hiigelkanjon (mis jääb mõõtmetelt Marsi omale küll kordades alla) on arvatavasti tekkinud just jääliustike sulamisel. Aga Marsil midagi samasugust oletada oleks ennatlik.

NASA sond Mariner 9 leidis selle kanjoni 1971. aastal ja sondi järgi sai too kuulus pinnavorm ka omale nime.