Eesti tehnoloogia Myoton on valmis oma esimeseks kosmoselennuks

 (1)
Eesti tehnoloogia Myoton on valmis oma esimeseks kosmoselennuks
Paraboollennul kaaluta olekus mõõdetakse MyotonPROga parajasti ESA astronaudi Thomas Pesquet lihastoonust. Foto: AS Myoton

Õige pea võib Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS) töötada Eestis loodud lihastoonuse mõõtmistehnoloogia Myoton. Samanimelise aktsiaseltsi juhatuse liige Aleko Peipsi sõnul tõi läbimurde nii kosmosevaldkonnas kui ka teadusuuringutes uue seadme kasutusmugavus ja kasvav nõudlus lihaste tervisliku seisundi hindamiseks.

Vahendab Eesti kosmoseveeb

Tegu oleks ajaloolise sündmusega, kuna ISS-ile jõuaks esimest korda terviktehnoloogia, mis on Eestis leiutatud, arendatud ja kuulub eestlastele.

„Meie praegune mudel MyotonPRO on mobiiltelefoni suurune, mahub taskusse ja lihaseid võib sellega mõõta igal pool ehk see ei vaja laboratoorseid tingimusi,“ ütles Peipsi. „Lisaks on seadme tootmine varasemast odavam ja lihtsam.“

MyotonPRO mõõtmistulemuste usaldusväärsus, korratavus ja seadme kasutusmugavus on muutnud Eestist pärit tehnoloogia teadlastele väärtuslikuks tööriistaks. Kuni 2010. aastani kasutusel olnud varasemate Myotoni mudelitega tehti enamus uuringutest Tartu Ülikoolis. MyotonPROga läbiviidud uuringud on valminud välismaistes teadusasutustes ja uuringu tulemusi tutvustavad artiklid, kokku 26, on avaldatud eelretsenseeritud teadusajakirjades.

Kosmosereisiks valmis: MyotonPRO pole mitte ainult eelkäijast väiksem ja mugavam kasutada, vaid see on ka tehnoloogilise kandi pealt hüppe edasi teinud. Foto: Myoton
Seotud lood:

MyotonPROd saab kosmoses kaaluta olekus kasutada tänu selles sisalduvale gravitatsiooni kompensatsioonisüsteemile. Kui eelmised mudelid andsid korrektseid mõõtetulemusi ainult gravitatsioonivektoriga samas suunas ehk aparaat tuli lihasele asetada ülevalt alla, siis uuel seadmel pole mõõtmissuund enam oluline ja see funktsioneerib korrektselt ka kaaluta olekus.

Kosmoses üksnes tippteadus

„Ilma eelnevate teadusuuringuteta ei saa kosmoseprogrammides osaleda,“ resümeeris Peipsi oma aastatepikkust tööd Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ametnike ja teaduritega. „Esimestel kordadel Myotonit esitledes ei öelnud loomulikult ükski kosmosemeditsiini valdkonna akadeemik, et just seda oleme ammu oodanud. Aga seeme sai idanema pandud ja kuna probleem skeletilihaste kiire, mitte-invasiivse ja objektiivse mõõtemeetodi puudumise tõttu oli ja on reaalselt olemas, siis aeg töötas meie kasuks.“

Järjepidevus, publitseeritud teadustööd ja tihe koostöö Saksamaa ning Suurbritannia teadlastega sai eduks vormistatud 2015. aastal, kui Myotoni tehnoloogiat kasutav projekt valiti välja mitme kosmoseagentuuri (NASA, JAXA, CSA, ASI, CNES, DLR) poolt korraldatud ühishankes (International Space Life Sciences Research Announcement – ILSRA-2014), kus otsiti Rahvusvahelise kosmosejaama pardal läbiviidavaid teadusuuringute projekte.

Ettepanekuid laekus kokku 202, kuid Myotoni tehnoloogiale tuginev uuringuprojekt läbis kõik valikuvoorud. Hetkel on ESA teaduskomitees Myotoni uuringuplaani ja tehniliste detailide lõppviimistlus ning kooskõlastus lõppfaasis. Lähema pooleteise aasta jooksul peaks kavandatav teadusprogramm viima Myotoni tehnoloogia Maa orbiidile.

Lihasdiagnostika filmivõteteks valmistumine Qvalitas arstikeskuses novembris 2015. Toolil istub 2015. aasta Euroopa absoluutne meister fitnessis, imeilus Kristina Koroljak. Paremal seisab Aleko Peipsi. Foto: Myoton/hawaii.ee

„Väikese seadme ülesviimine on suhteliselt odav, uuringu tarbeks andmete kogumine kiire ja astronautide tervise seisukohast oluline,“ loetles Peipsi projektile edu taganud tegureid. „Ajafaktor on üks kriitilise tähtsusega kriteeriume, sest iga sekund Rahvusvahelises kosmosejaamas maksab hingehinda. Väheoluline pole ka fakt, et astronautidele meeldib seade oma lihtsuse poolest.“

Astronaudid ütlevad kiidusõnu

Antud teadusuuringu eesmärgiks on mõõta Rahvusvahelises Kosmosejaamas astronautidel erinevate lihaste tervislikku seisundit iseloomustavate parameetrite muutumist kaaluta olekus.

Praeguseks on lihastoonuse mõõtmistehnoloogiaga otseselt tuttavad kaks Euroopa astronauti: Thomas Pesquet ja Timothy Peake. Pesquet osales 2012. aastal kolmepäevasel paraboollendude seerias Bordeaux’s, kus tehnoloogiat põhjalikult testiti. Thomas Pesquet lend kosmosesse on planeeritud 16. novembri varahommikuks, kuid sellel lennul ta müomeetrit veel kaasa ei võta.

Mõlemad astronaudid leidsid, et seadet on hõlbus kasutada ja kogutavad andmed aitavad kaasa nende tervisliku seisundi jälgimisele. Eriti meeldis neile, et mõõtemeetod on lihtne, kiire ja mitte-invasiivne ehk ei pea ennast millegagi torkima.

Rohkem ja täpsemalt saab Myotonist teada siit.

Vaata, kuidas see tehnoloogia on ajas arenenud siit:

The Evolution of Myoton from Aleko Peipsi on Vimeo.

Vaata, kuidas müomeetrit katsetati parabollennul siit:

MyotonPRO Parabolic Flight Experiment 2011 from Aleko Peipsi on Vimeo.