Eesti lennufirmad läbi aegade, pankrottidega vahelduv edulugu Aeronaudist Estonian Airini

 (16)
Estonian Airi hädamaandumine  2014
Estonian Airi hädamaandumine 2014Foto: Martin Dremljuga

Aeronaut, Ago, Estonian Air, Avies, ELK Lennuliinid, Airest, Air Livonia, Enimex, Pakker Avio, Aero Airlines, Panaviatic, SmartLynx Estonia... Võiks arvata, et Eesti lennundus lausa õitseb, et nii palju võsukesi on nähtud.

Esimene eestlasest lennukikonstruktor oli nähtavasti Theodor Ferdinand Kalep, kes 1909. aastal ehitas Riias lennukile sajahobujõulise mootori, nn Kalepi mootori. Esimene Eestis sündinud lennukipiloot oli 1911. aastal Saksamaalt saadud paberitega Theodor Wilhelm Franz Meybaum. Esimese lennu Eesti kohal tegi 14. aprillil 1912 Tartus Raadi kasarmute vahel ja hiljem ka Tallinnas Russalka kohal Sergei Utotškin. Aasta varem oli omale lennuki ostnud ka maadleja Aleksander Aberg, aga tema jõudis oma lennuki Berliinis ära lõhkuda ja Eestis seda ei nähtud.

Niisiis lennundusel Eestis on kuulsusrikas ajalugu. Lennufirmadel mitte niivõrd.

Juba enne Eesti iseseisvumist 24. veebruaril 1918 olid Eestis lennuoskuse omandanud ligi 90 meest. Eesti õhuväe sünnipäevaks võib lugeda 21. novembrit 1918, alates 1919. aasta 1. septembrist oli Eestil ametlikult oma Lennuvägi, kirjutab lennundusajalugu.weebly.com. 1919. aasta lõpuks oli Eesti vägede kasutuses juba 40 lennukit.

Seotud lood:

Tsiviillennunduseni jõuti järgmisel aastal. 1920. aasta 7. veebruaril sai teoks esimene postilend Eestist Soome, mille piloot Nikolai Veelmann tõi tagasi ka Soomes trükitud Eesti raha - markasid. Lasnamäele naasmisel lennuk küll purunes, aga reisijad jäid terveks.

Aeronaut ja pankrott

1921. aasta 22. märtsil registreeriti aktsiaselts Aeronaut ja juulis sooritas AS Aeronaut postilennuk esimese lennu Riiga. Aktsiaselts asutati Robert Holsti ja Jakob Tillo eestvedamisel, põhikapital oli 10 000 000 Eesti marka. 1923. aastaks oli neil kokku 11 lennukit. Aeronaut alustas liiklemist Tallinna ja Riia vahel, hiljem ka liinidel Tallinn - Viljandi - Tartu, Tallinn - Helsingi ning Tallinn - Riia - Meemeli - Köningsberg. 24. jaanuaril 1926 kukkus Aeronaudi lennuk Tallinnas alla. Surma sai firma asutajaliige Jakob Tillo.

11. aprillil 1927 lõpetas Aeronaut segaste rahaasjade tõttu tegevuse ning järgmise aasta aprilli alguses Aeronaudi varad likvideeriti. 12. septembril 1929 müüdi seltsi viimased varad oksjonil. Kaks mootorita lennukit müüdi kolme ja poole krooni eest.

Aeronaudi angaar valmis Lasnamäel 1922

Alates 1928. aastast teenindasid Eestit vaid välismaa firmad, soomlaste OÜ Aero (1953. aastast kannab nime Finnair) Tallinn-Helsingi ja sakslaste-nõukogude ühisfirma Deruluft 1928-1936 Berliin-Tallinn-Leningrad suunal. 1936. aastast teenindas Eestit ka sakslaste Luft Hansa ja juba 1932. aastast poolakate LOT. Nähtavasti ka rootslaste AB Aerotransport ja ungarlaste Malert.

Tallinna Ülemiste tsiviillennuväli avati 2. mail 1934. aastal, kuid Tallinna lennujaam avati Ülemistel ametlikult alles 20. septembril 1936. aastal.

Ago ja okupatsioon

1939. aasta 7. veebruaril said Otto Org, August Kerem ja Arthur Hüüs Majandusministeeriumilt loa Eesti lennuliinide aktsiaseltsi AGO asutamiseks, selle põhikapital oli 550 000 krooni, millest Eesti riigi osalus oli 200 000, OÜ Mootoril 100 000 ja Carl F. Gahlnbäckil 50 000 krooni.

Vaata filmiarhiivi videot

1940. aasta 30. märtsil sooritas AGO lennuk esimese lennu Stockholmi. Järgmise aasta kevadel algas Ago lennukiga uuesti regulaarne lennuliiklus Helsingi ja Tallinna vahel. Samal liinil alustasid samal päeval lende ka Soome Aero ja Rootsi Aerotranspordi lennukid.

Loe veel

1940. aasta 26. septembril, kui Eesti oli juba annekteeritud Nõukogude Liidu poolt, natsionaliseeriti aktsiaselts Ago ja Eesti Vabariigi lennundus lakkas olemast, ning juunis 1941 viidi mõlemad Junkersid Nõukogude Liitu. Kinnitamata andmetel kasutati neid Junkerseid Nõukogude Liidu siseliinidel. Ligi pool sajandit ei toimunud enam Tallinna lennuväljalt rahvusvahelisi lende.

Aerofloti ajastu

1990. aastal kuulus Eesti tsiviillennunduses monopoolne õigus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille territoriaalseks organiks oli Eesti Tsiviillennunduse Valitsus. Selle Valitsuse alluvuses olid kõik tsiviillennujaamad ja lennuväljad. Kõik lennukid kandsid “Aerofloti” eraldusmärke. Eesti Tsiviillennunduse Valitsus käitas lennukeid TU-134A, JAK-40 ja AN-2. Tallinnal oli regulaarne lennuühendus 36 linnaga NSV Liidus, samuti Stockholmi ja Helsingiga. Eesti reisijateveo käive oli 1990. aastal 520,7 tuhat reisijat.

Estonian Air

Riiklik Aktsiaselts Estonian Air loodi 1. detsembril 1991, Aerofloti Eesti filiaalist. Lennufirma omanikud on Eesti riik ja SAS Grupp. Estonian Airi kodubaas on Tallinna lennujaamas. 2012. aasta kaheteistkümne kuuga lennutas Estonian Air ühtekokku 887 563 reisijat, sh regulaarlendudel 886 003. Estonian Airi lennukipark koosneb ühtekokku seitsmest lennukist: kolm lennukit CRJ900 NextGen ja neli lennukit Embraer 170. Lennuettevõttes töötab ligikaudu 200 inimest. Sihtkohtadena mainitakse praegu 18 linna.

Avies

Avies AS on 1991. aastal asutatud ja erakapitalil põhinev Eesti lennufirma, mis baseerub Tallinnas ning tegeleb liini-, tellimus- ja kaubalendudega. Kasutavad nad 11 lennukit. Reisijateveo sihtkohtadena mainitakse Kuressaaret, Kärdlat ja Stockholmi.

ELK Lennuliinid

ELK Lennuliinid asutati 1991. aastal, firma sooritas regulaarseid lende Tallinnast Moskvasse, Peterburi, Helsingisse ja Minskisse. ELK-i lennukipark koosnes 2000. aastal kahest Nõukogude päritolu reisilennukist Tu-154 ja Tu-134, transpordilennukist An-26, Tšehhi väikelennukist L-410 ning Briti päritolu 19-kohalisest Jetstream 31. 23. novembril 2001 juhtus lennukiga Antonov An-28 õnnetus, milles hukkus üks inimene. Sama aasta lõpus lõpetas firma tegevuse.

Airest

Lennutegevusega tegeles sellest alates ELK tütarfirma AS Airest. Opereeriti regulaarse kauba- ja reisijateveoga Tallinna–Helsingi liinil. Alates 2012. aastast on Airest spetsialiseerunud kaubaveole. Praegu kasutab see kuut kaubalennukit Saab 340A.

https://www.airest.ee/Fleet

Air Livonia

Aktsiaselts Air Livonia oli Pärnumaal tegutsev Eesti ettevõte, mis asutati 1994. aastal aktsiaseltsi Baltic Aeroservis nime all. Aktsiaselts Air Livonia alustas ametlikult tegevust septembris 1997. Aastatel 1994–2006 tegeles firma tellimus-, kauba- ja liinilendudega, selle kodulennujaamaks oli Pärnu lennujaam.

Enimex

Enimex oli Eesti lennufirma. Firma asutati 26. septembril 1994 ja see lõpetas tegevuse 2008. Enimexil juhtus tegevusaja jooksul kolm tõsist õnnetust, milles hukkus 4 inimest.

  • 23. november 2001 - ELK lend 1007, mida teenindas Enimexi lennuk Antonov AN-28 ES-NOV kukkus halva ilmaga maandumisel alla. Õnnetuses hukkus kaks reisijat ja Lennuamet tuvastas õnnetuse põhjusena piloodi eksimuse.
  • 21. aprill 2002 - Antonov An-72 ES-NOP kukkus Indoneesias maandumisel alla. Õnnetuses keegi surma ei saanud, aga lennuk läks mahakandmisele.
  • 10. veebruar 2003 - Enimexi Antonov AN-28 (ES-NOY) kaubalennuk kukkus kohe peale Tallinna lennujaamast startimist metsa. Õnnetuses hukkusid mõlemad piloodid ja pardal olnud mehaanik sai vigastada. Õnnetuse põhjustas mootori rike.
Enimexi An-72. Vikipeedia

Pakker Avio

AS Pakker Avio on Eesti lennu- ja koolitusfirma. AS Pakker Avio oli esimene litsenseeritud eralennukool Balti riikides, algse nimega Ergon LG. Lennukoolitusega alustati 1990. aastal ja terve rida Estonian Airi ja teiste firmade piloote on seal koolitatud. Käesoleval ajal opereerib Pakker Avio 8 lennukiga ja ühe kopteriga.

Aero Airlines

2002. aasta aprillis tuli Eesti turule uus lennufirma Aero Airlines, kes opereeris 2002–2008 koostöös Finnairiga Tallinna–Helsingi liinil. Firma omanikud olid algselt Aero Holding (51%) ja Finnair (49%). Mõne aasta jooksul omandas Finnair Aero Airlinesis sajaprotsendilise osaluse. Firma kasutas kaheksat lennukit ATR 72-201.

Panaviatic

2008. aastal asutati AS Panaviatic, mis baseerub Tallinnas ning tegeleb tellimuslendudega. Lennukeid on neil kuus: viis Learjet ja üks Hawker-väikelennukit.

SmartLynx Airlines Estonia

Selle nimega Eesti lennufirma on küll täielikult Läti SmartLynx Airlinesi omanduses ja kasutab reisilennukeid Airbus A320. Lätis tegutses ta aastast 19992 nime all Latcharter Airlines, 2007. aastast võeti praegune nimi.

Eesti õhuvägi

Firmana küll ei tegutse, aga mainimata ei saa jätta. Eesti õhuväe taastegutsemise alguseks võib lugeda 16. detsembrit 1991. aastal, mil loodi kaitseväe peastaapi lennuväe peaspetsialisti koht. Lennubaas (Ämari) asutati 15. mail 1997. aastal ning õhuseiredivisjon 1. jaanuaril 1998. aastal.

1997. aastal oli lennubaasil kaks lennukit An-2, kolm kopterit Mi-2, üks lennuk Wilga 35A ja viis purilennukit. Aastail 2008–2012 tegi lennubaas läbi põhjaliku renoveerimisprogrammi. 2002. aastal sai lennubaas helikopterid Robinson 44. Aastal 2006 alustati L-39 kasutamise projektiga. Ämari võõrustab aga ka NATO sõjalennukeid.