Eesti firma Crystalspace pakub turul kõige innovaatilisemat kosmosekaamerat

 (4)
Eesti firma Crystalspace pakub turul kõige innovaatilisemat kosmosekaamerat
Uue kaamerasüsteemi prototüüp-faasis olev esimene elektroonika integreeritud versioon. Foto: Inseneeria / Mariliis Pinn

Tudengisatelliidi ESTCube-1 meeskonnas olnud insenerid Jaan Viru, Pätris Halapuu ja Jaanus Kalde lõid 2013. aasta novembris ettevõtte Crystalspace, kuna nägid, et väikeste satelliitide turul on potentsiaali keerukate nanosatelliitide alamsüsteemidele, sealhulgas kaamerasüsteemile.

Vahendab Eesti Kosmosebüroo

Nimelt on viimaste aastate jooksul jõudsalt suurenenud nanosatelliitide missioonide hulk, kus on vajadus võimekate alamsüsteemide järgi (näiteks keerulistes teadusmissioonides või sihtotstarbelistes satelliitides). Crystalspace on innovaatilise arenendusega seda turuosa haaramas.

Arvestades, et igal aastal lennutatakse kosmosesse juba sadakond väikest nanosatelliiti, sh alla 10 kg kaaluvaid kuupsatelliite, töötas tiim välja turu kõige innovatiivsema väikese ekstreemkaamera, alla 50 grammi kaaluva Crystalspace C1U mõõtmetega 45x25x45mm. See kaamera on võimeline karmides tingimustes vastu pidama ning edukalt üle elama ka tugeva vibratsiooni teekonnal kosmosesse ning radiatsiooni ja suured temperatuurikõikumised orbiidil olles. Seda tüüpi kaameraid saab kasutada satelliiti ümbritseva keskkonna jälgimiseks näiteks juhul, kui on vaja vaadata, kuidas orbiidile viidud last lahti pakitakse, jälgida avakosmoses tehtavaid teaduskatseid või seda, kuidas näiteks Kuu pinda auku puuritakse.

Seotud lood:

Tavaliselt kipuvad paljud materjalid kosmoses lenduma ning gaase eraldama, mis seejärel kondenseeruvad läätsede ja sensorite peale ning muudavad pildi uduseks. Keerulised keskkonnatingimused muudavad ka materjalide omadusi, mistõttu tavalised kaamerad kosmoses lagunevad. Sarnased tingimused esinevad ka vaakumkambrites. Ka vaakumkambritesse peaks Crystalspace’i kaamera sobima, ja vaakumkambrite turg on muidugi suurem kui kosmoseturg - vaakumkambreid toodetakse aastas tuhandeid.

Lisaks töösolevale kaamerale tegeleb Crystalspace aktiivselt ka vaatluskaamera arendusega suurematele sateliitidele, mille baasversioon kaalub 270 grammi ning mille mõõtmed on 82 x 88 x 39 mm. Lisaks väikestele mõõtmetele iseloomustab seda kaamerat madal voolutarve.

Praegu peetakse potentsiaalsete klientidega läbirääkimisi, esimesed Crystalspace’i kaamerad loodetakse kosmosesse lennutada aastal 2020. Lisaks kaameratele pakutakse ka kuupsatelliitide alamsüsteeme (side, kõrgusekontrolli jt). Lisaks edukale ESTCube-1 tudengisateliidi missioonile on Crystalspace’i insenerid osalenud ka Aalto-1, DelFFi, ESMO ja ESEO satelliitide loomisel.

Allikas: Crystalspace, Inseneeria