Droonifotograaf Kaupo Kalda: droonilennutamine külmaga – varustus ja nipid

 (3)
Droonifotograaf Kaupo Kalda: droonilennutamine külmaga – varustus ja nipid
Foto: Kaupo Kalda

Kui ma eelmisel aastal sombuse talvega sisuliselt drooni ei lennutanud, siis tänavu olen seda teinud üsna palju, enamasti küll tellimustööna.

Selle käigus olen tasapisi õppinud külmaga lendamist mõistma, hankinud natuke varustust. Kõike kindlasti veel ei tea, aga jagan seda, mida tean, kirjutab Photopointi ajaveeb.

Üldiselt külmaga lennata saab, lendasin mina ja ka paljud teised -18 kraadi Celsiuse juures ka. Sellega kaasneb aga hulk “sümptomeid”, millest enamik on “ravitavad”.

Külma vastu

Kere. Esiteks hankisin Didriksonsi parka, pika jope. Hawaii Expressist. See oli küll mälu järgi ca 300 €, aga see on pikaajaline asi. Võib-olla kümneks aastaks. Jope on tõesti uskumatult soe, võrreldes tavalise sulejope või mantliga.

Jalad. Kui jalad on külmad, siis on kogu kere külm. Hästi soojad saapad on muidugi üks võimalus. Aga kas teadsite, et on olemas ka akudega töötavad soojendusega sisetallad (otsi veebis heated insoles)?

Foto: tootja
Seotud lood:

Töötavad puldiga. Või äpi teel. Lahe. Mul on umbes sellised, puldiga ja need peaks hoidma päkad 4-5 tundi ca 40-kraadises soojas.

Laetakse USB kaabliga. Kuna praegu pole suurt külma olnud, siis pole veel testinud, aga kodus töötas. Need saab parajaks lõigata, aga natuke peab ruumi saapas olema, sest nad on tallast ca 1 cm paksused.

Sõrmed. Siin on erinevaid variante. Kui pole megapakane, siis mul on üsna õhukesed villased nutikindad, mis on piisavalt õhukesed, et suudad drooniäpis nuppudele pihta saada, aga liiga õhukesed, kui on -20 kraadi C.

Siis kasutan paksemaid nahkkindaid, mille mökerdasin kokku Nanotips-möglaga (must küünelakilaadne vedelik) ning mis tegid mu nahkkinnaste sõrmeotsad nutitundlikuks.

Foto: Kaupo Kalda

Lisaks on olemas ka soojad muhvid drooni pultidele. Ma ühe tellisin endale, aga kahjuks DJI pult sinna sisse siiski ei mahtunud. Tean, et mitmed profid Eestis ja eriti Soomes kasutavad muhve.

Ning lõpuks jalas suusapüksid, all meriinovillane soe pesu. Kah Hawaii Expressist hangitud.

Droonil on ka külm

Vähemasti DJI Phantom ja Inspire 1 hakkavad suure külmaga vibreerima ja see kandub kaamerasse, mistõttu pildid lähevad uduseks.

Seda näed kohe sellest, et kui droon hõljub su ees, siis kaamera tudiseb kõvasti.

Arvasin, et sellega peabki leppima, et droon läheb jäigaks vms, aga ei pea. Tuleb välja, et peab muutma äpi seadete kaudu Gain-seadeid, 100-lt 80-90-le, välja arvatud vertical.

Siiski võid täheldada, et pikemaajaliselt võib kaamera/gimbal siiski natuke trikitama kukkuda, ilmselt optika ja liikuvad osad muutuvad “kangeks”.

ekraanitõmmis

Droon ja akud

Jällegi räägin DJI toodete kogemusest. Esiteks, DJI droonid ei kipu lendama, kui akud on alla teatud temperatuuri. Juba alla 15’C hakkab äpp hädaldama, aga mingist temperatuurist alates keeldub droon käivitumast.

See on selleks, et ei juhtuks halvimat, kus aku lõpetab külmumise tõttu lennu ajal töötamise. DJI on seda tarkvaralist piirangut just viimasel ajal tõhustanud, lisaks keerab ta külmaga drooni “tuimemaks”, et liigselt akule ei hakkaks ja pinge ei kukuks alla kriitilise. Aku peab soojaks minema käimise ajal, et vajalik protsess toimiks.

Seega hoia akud soojas. Mina hoian tihti automootori käimas, et akud salongis püsiksid soojad. Kui autot pole lähedal, siis pakin nad oma fotokotti. Lühiajaliselt see toimib.

Lisaks kasutan oma Inspire-drooni akudel spetsiaalseid pehmeid soojenduskleepse. Phantomi puhul pole neid eriti vaja, kuna aku on suletud korpuses, Inspire'i akud on aga vastu õhku. See hoiab ära selle, et aku liigselt jahtub ja külmumise tõttu end näiteks lausa välja lülitab (see oht on ka).

Arvesta ka, et külmaga on akude kestvus väiksem, lennuaega vähem. Paarkümmend % vast.

Muide just tulin selle peale, et ülalmainitud akudega sisetallad vastu drooni asetatuna ja keeratuna millegi sooja sisse, võiksid anda ka arvestatava vastupidavuse, kui enne lendu akud muidu jahtuma kipuvad. Hea mõte.

Droon, niiskus, jää

Loe veel

Eestis on juhtunud olukord, kus droonilennutaja läks lendu natuke üle 0-kraadisel temperatuuril niiskes rabas ning droon kukkus alla, sest samal ajal temperatuur langes alla nulli ja propelleritele tekkisid rohked jääkristallid, mis võtsid neilt ära kandevõime.

See võib nulli lähedal juhtuda ka niisama, kuna kiiresti liikuv õhk propellerite ümber hõreneb ja jahtub. Õnneks maandus koper laperdades rabajärve jääkihil ning osaliselt said kannatada nii kaamera kui ka droon.

Loo moraal on: ole ekstra ettevaatlik 0-kraadi lähedastes tingimustes, kus on palju niiskust, mis võib kohe jäätuma hakata. Näiteks udu mere kohal külmaga. Siis võib ära kaduda kandevõime.

Lenda ettevaatlikult ja ära roni kaugele. Väidetavalt on olemas ka mingi sprei või õlilaadne vedelik, millega propellereid määritakse, aga mul pole selle kohta täpsemat infot.

Mobiiltelefon

See pole küll vist kõigi telefonide probleem, aga iPhone-nutitelefonid oma alumiiniumist korpuses kipuvad käredama pakasega veerandtunniga pildi taskusse panema. Aku lihtsalt läheb nii külmaks, et kaitsemehhanism lülitab telefoni välja.

See ei ole meeldiv, kui sul droon õhus on ja ekraanilt seda juhtida püüad. Kusjuures soojenedes ärkab telefon hiljem jälle üles ning aku polegi tühi.

Foto: tootja

Selle mure vastu on mul seksikas telefonimuhv. Ma pole kestvustesti teinud veel, aga kindlasti pikeneb oluliselt vastupidavus külmale.

Hoiatan, eriti meesterahvaid, et sellise “kristallide ja südametega” muhviga ringikäimine tekitab nokkivaid küsimusi.

Lõpetuseks tasub ka seda klippi vaadata: