DARPA lendav stardiplatvorm ALASA muudaks lennujaamad kosmosejaamadeks

 (5)

Kui olete kunagi unistanud oma munitsipaallennujaama muutmisest tehiskaaslaste stardirajatiseks, võib teile selle teokstegemisel tulla appi USA kaitseministeeriumi sõjatehnika arendusamet DARPA.

Möödunud nädalal Washingtonis toimunud 18. kommerts-kosmosetranspordi aastakonverentsil tutvustas DARPA taktikalise tehnoloogia osakonna juht Bradford Tousley programmi ALASA (ingl Airborne Launch Assist Space Access), mille raames kavatsetakse tavalennuki pardalt startivate ühekordsete rakettide abil hakata toimetama väikeseid satelliite madalale Maa orbiidile.

Ligi 60 aastat pärast esimeste tehiskaaslaste laotussesööstmist takerdub satelliitide saatmine kosmosesse ikka veel mitmete kitsaskohtade taha. Satelliitide viimine orbiidile nõuab suuri kanderakette, mis saavad startida vaid paarist paigast Maal, mistõttu isegi väikeste lastide taevassesaatmine on äärmiselt kallis lõbu.

Konfiguratsioonilt 1980. aastatel loodud õhkstardi-süsteemi ASM-135 ASAT meenutav ALASA koosneb odavast, ühekordseks kasutamiseks mõeldud lansseerimismoodulist, mis kasutab tavalennukit n-ö korduvkasutatava esimese lennuetapina. Süsteemi, mis peaks ühe satelliidistardi kulud kahandama ühele miljonile USA dollarile, peaks olema võimalik töövalmis seada 24 tunniga ning see peaks suutma orbiidile toimetada kuni 45 kilogrammi raskuse laadungi.

1Tousley osutusel on projekti ALASA esimene järk edukalt ellu viidud — stardimooduli jaoks on välja töötatud kolm eri konstruktsiooni, lennukavandamis-tarkvara, kosmo-telemeetriaseadmed ja lennu automaatkatkestamise süsteem. Nende komponentide arendamist jätkatakse projekti teises järgus, mille juurde on peatöövõtjaks valitud lennukitootja Boeing.

Projekti teises järgus ehitatakse spetsiaalsetest komposiitmaterjalidest valmis kommertstaseme lennundusseadmeid sisaldav stardimoodul. Mooduli kütuseks kasutatakse vedelat nn monokütust — samasse paaki tangitavat segu kütusest ja reaktsiooni käivitavast oksüdandist —, mis võimaldab konstruktsiooni lihtsustada ning tootmis- ja juhtimiskulutusi kahandada. Projekti teine järk päädib kava kohaselt prototüüp-süsteemi tosina katse-orbitaallennuga. Esimene näidislend peaks toimuma juba tänavu; esimene start orbiidile on kavandatud 2016. aastasse.