Buzz Aldrin kavatseb Marsi asustada 25 aastaga – ja selleks pole tuumapommi vajagi

 (65)
Buzz Aldrin kavatseb Marsi asustada 25 aastaga – ja selleks pole tuumapommi vajagi
Illustreeriv pilt, mis on tehtud USAs Utah's, Marsi kõrbe-uurimisjaamas. Tingimused on Marsi omadega sarnased, nii et teadlased on seal juba aastaid uurinud, mis tunne on punasel planeedil viibida. (Foto: AP)

Buzz Aldrin — teine inimene, kelle jalg omal ajal Kuud puudutas — on olnud üks Marsi koloniseerimise idee tulisemaid kaitsjaid.

Buzz Aldrini nimeline kosmoseinstituut on ühendanud jõud Florida tehnoloogiainstituudiga, et viia ellu Aldrini kava kolooniate rajamiseks Marsile aastaks 2039 — s.t täpselt 70 aastat pärast esimest mehitatud kuundumist.

Erinevalt Elon Muski kavast ei nõua Aldrini plaan meie naaberplaneedi pommitamist tuumarakettidega.

Raamatus "Mission to Mars: My Vision for Space Exploration" (eesti keeles nagu "Lend marsile: minu nägemus kosmose uurimisest") kirjeldab kosmonaut oma uuenduslikku ideed, mille aluseks on kaks tsükliliselt edasi-tagasi Maa ja Marsi vahel liikuvat robot-kosmoselaeva.

Kui kumbki kahest tsükkel-laevast (ingl cycler) jõuab Maa lähedale, stardivad Maalt kolm maandumisalust, mis kohtuvad laevaga, et teisaldada kas lasti või kuni kolm meeskonnaliiget ühe maandumisaluse kohta.

Samad maandumisalused irduvad seejärel tsükkel-laevast enne Marsini jõudmist, et maanduda kas Marsi kuul Phobosel või Marsi enda pinnal.

Taoline süsteem võimaldaks kulutusi rekordiliselt kahandada, tagades samas meeskonna turvalisuse planeetidevahelise lennu ajal.

Allolev video näitab tsükkel-laevade marsruute, mille rakendamisel võtaks Maalt Marsile jõudmine aega 150 päeva (viis kuud), tagasilend aga umbes 650 päeva (21,6 kuud).

Seotud lood:

Täielik kava koosneb mitmest etapist. Esimene samm oleks Bigelow’ täispuhutavate kosmose-elamumoodulite BEAM (ingl Bigelow Expandable Activity Module) toimetamine Lagrange’i punktidesse ja jaama rajamine Kuu pinnale, kus vajalikke kosmosesõidukeid ja muud tehnoloogiat testida saaks.

Järgmiseks tuleks tsükkel-laevad Maa ja Marsi vahele lakkamatult liiklema panna. Seejärel maanduks Phobosel esimene kuueliikmeline meeskond, samal ajal kui maanduma programmeeritud alus toimetaks oma lasti Marsi pinnale.

Phobosele maandunud meeskond ühendaks mitmesugused elamumoodulid kokku Marsi-operatsioonide juhtimiskompleksiks MOC (Mars Operations Complex), kust oleks võimalik juhtida esimest Marsi-baasi ehitavate robotite tööd (ilma ajalise lõtkuta, mis kaasneks operatsioonide juhtimisega Maalt).

Seejärel saaksidki esimesed inimesed juba Marsile maanduda ja end selle pinnal sisse seada.

Buzz Aldrin valmistub oma kosmoseuurimise plaane USA senati määratud alamkomiteele selgitama. (Foto: REUTERS)

Erinevalt projektist Mars One on Aldrin juba esitanud hulga patenditaotluseid oma kava jaoks vajalikele tehnoloogiatele alates kosmosejaamast kuni korduvkasutatavate rakettide ja meeskonna transportimiseks mõeldud sõidukiteni.

Nagu ülaltoodud kirjeldusest näha, ei tähendaks Aldrini kava ühe-otsa-piletit Marsile, vaid võimaldaks uusasunikke ka punaselt planeedilt tagasi koju toimetada.

Aldrin loodab, et temaga hakkab plaani ellurakendamiseks tulevikus koostööd tegema USA riiklik kosmoseagentuur NASA.

Tänavu veebruaris kaitses Aldrin projekti rahastamise kava Kongressi ees, viidates pakilisele vajadusele säilitada USA edemus kosmosevõidujooksus.