Barnardi tähe juurest avastatud uuel planeedil võib siiski elu eksisteerida

 (85)
Barnardi tähe juurest avastatud uuel planeedil võib siiski elu eksisteerida
Foto: HANDOUT, AFP

Eelmise aasta lõpus teatasid astronoomid, et on leidnud meile ühe lähema tähe – Barnardi tähe – ümber super-Maa. Vaid kuue valgusaasta kaugusel oleva planeedi avastamisest piisas, et tekitada õhinat astronoomides ja ka tavainimeste hulgas. Siiski leidsid teadlased, kes planeedi avastasid, et jäine maailm suudab vaevalt elu toetada.

Nüüd väidab aga grupp astronoome, et selline pessimism võib olla enneaegne. Maal tekitab geotermiline energia soojust ja unikaalseid keskkondi, kus elu vohab, kohtades, kus muidu oleks keeruline elada, näiteks ookeanide pimedates süvikutes. Teadlaste meeskonna sõnul võivad samasugused protsessid toimuda ka uues avastatud maailmas, mida nimetataks ametlikult Barnard b-ks, vahendab Astronomy.com.

Barnardi täht on väikese massiga punane kääbus, mis tähendab, et ta on väike, vana ja kiirgab vaid murdosa meie Päikese energiast. Planeet ise on umbes kolma korda Maast raskem ja teeb tiiru ümber tähe 233 päevaga. Kauge orbiidi tõttu ümber tillukese tähe peaks planeet olema üsna külm paik, kus vesi peaks pinnal külmuma.

Astronoomide meeskond hindas Ameerika Astronoomiaseltsi 233. kohtumisel Seattle’is eile hommikul planeedi võimaliku elamiskõlbikkuse ümber. Nad väitsid, et kui sellel planeedil on suur raud/nikkeltuum ja piisavalt geotermilist aktiivsust, võib vulkaaniline tegevus luua „elutsoonid”, kus on vedel vesi planeedi külmunud pinna all.

Seotud lood:

Need elutsoonid võivad olla uuringu kaasautori, Villanova ülikooli esindaja Edward Guinani sõnul sarnased pinnaaluste järvedega Antarktikas. Lähim analoog on Guinani sõnul Vostoki järv, mis on Antarktikas sügaval jää all, kuid ei külmu täielikult, sest seda kütab vulkanism. Hiljuti leidsid teadlased sealt tõendeid elu kohta. Guinan võrdles neid elutsoone ka Jupiteri kuu Europaga, kus väga tõenäoliselt on täiesti vedel ookean jääkatte all.

Europat kütab aga Jupiteri ja naaberkuude gravitatsioon. Barnard b-l tuleks soojus planeedist endast. Kuigi teadlaste meeskonna hinnangul on Barnardi täht ja selle planeet umbes kaks korda vanem kui meie päikesesüsteem, annaks selle suurem mass suure kuuma raudtuuma olemasolu korral ulatusliku ja pikka aega kestva geotermilise aktiivsuse. Guinan möönis siiski konverentsil, et „super-Maade” kohta ei ole kuigi palju teada.

Vedel raudtuum annaks teadlaste meeskonna sõnul ka kaitse tähe surmava kiirguse eest, sest on teada, et selliste tähtede kiirgus jätab nende planeedid väga varajases staadiumis ilma atmosfäärist.

Meeskond arvutas välja röntgen- ja ultraviolettkiirguse hulga, mille planeet saaks 0,4 astronoomilise ühiku (üks astronoomiline ühik vastab Maa kaugusele Päikesest) kaugusel, et teha kindlaks mõju atmosfäärile, mis Barnard b-l võiks olla. See mõju on suurim, kui täht on noor ja aktiivsem, ning väheneb tähe vananedes. Kiirguse tase kahjustaks või hävitaks igasuguse atmosfääri tähte ümbritsevatel planeetidel. Samas oleks noor Barnardi täht ka eredam ja soojendaks varem lähemal olnud planeeti rohkem, millest piisaks kasvuhoonegaasidest atmosfääri jaoks – kuigi piiratud elueaga – et säilitada pinnatemperatuuri, mis võiks toetada vedela vee olemasolu, kuigi vaid lühiajaliselt.

Praegu saab Barnard b vaid umbes kaks protsenti kiirgusest, mille Maa saab Päikeselt, ning on külm maailm, mille pinnatemperatuur on umbes -170 kraadi Celsiuse järgi. Kui seal on vett, on see pinnal külmunud ja potentsiaalsed elutsoonid võivad olla vaid vukaanilise tegevuse soojendatud kohtades ookeanis.

On ka teine võimalus: Barnard b võib olla massiivsem, kui praegu arvatakse. Kui selle mass on tõesti suurem, rohkem kui seitse Maa massi, on tal piisavalt gravitatsiooni, et hoida kinni paksu vesinikust ja heeliumist atmosfääri, mistõttu poleks ta super-Maa, vaid jäähiid, mini-Neptuun. Jäähiid ei toeta Guinani sõnul elu, kui tal ei ole Europa-sarnast kuud, millel on loodete küte.