Avastatud: suur must auk, mida toidavad kuus gravitatsioonilõksu püütud galaktikat

 (62)
Avastatud: suur must auk, mida toidavad kuus gravitatsioonilõksu püütud galaktikat
Illustratiivsel eesmärgil pilt supermassiivsest mustast august (Foto: Pixabay / Joseph Mucira)

Ürgset ja hiiglasuurt musta auku toidavad kuus n-ö lõksu püütud galaktikat.

Astronoomid on avastanud supermassiivse musta augu, mille kosmiline „ämblikuvõrk“ kuus galaktikat varsti pärast Suurt Pauku lõksu püüdis.

Universumi varajases arengujärgus tekkinud mustad augud arvatakse olevat moodustunud esimeste tähtede kokkuvarisemisel, kuid seni on täheteadlasi pannud kukalt kratsima küsimus, kuidas need augud hiiglasuurteks kasvasid.

Euroopa lõunaobservatooriumi ESO vaatlustega äsja avastatud, vähem kui miljardi aasta vanuses universumis tekkinud musta augu mass on miljard korda suurem meie Päikese massist.

Avastus aitab selgitada, kuidas võisid tekkida supermassiivsed mustad augud – nagu see, mis asub meie Linnutee täheparve keskmes.

Nimelt usuvad astronoomid, et galaktikakobarat enda haardes hoidvates „niitides“ e filamentides on piisavalt palju gaasi, et sellega musta augu kasvamist toita.

„Kosmilist võrgustikku moodustavad filamendid on nagu ämblikuvõrgu-niidid. Nende ristumispunktides saavad galaktikad püsida ja kasvada. Mööda filamente võivad aga liikuda gaasivood, millest saavad toitu nii galaktikad ise kui ka nende keskmetes paiknevad mustad augud.“ Nii selgitab asja teadusajakirjas Astronomy & Astrophysics ilmunud uurimuse juht, Bolognas tegutseva Itaalia riikliku astrofüüsika-instituudi INAF astronoom Marco Mignoli.

Seotud lood:

Seni polnud teadlastel veenvat selgitust varajases universumis eksisteerinud tohutusuurte mustade aukude olemasolule.

Nüüdne avastus kinnitab arusaama, mille kohaselt tekivad ja kasvavad kõige kaugemad ja massiivsemad mustad augud mastaapsetesse kosmilistesse struktuuridesse kuuluvate tumeaine-kroonide või -halode (ingl dark matter halo) sees ning et varem pole taoliseid struktuure avastatud ilmselt vaatlusvõimekuse piiratuse tõttu.

Kogu kirjeldatud niidistik on rohkem kui 300 korda suurem Linnuteest. Sellesse lõksu püütud galaktikad on ühed kõige tuhmimatest, mida nüüdisaegsed teleskoobid tuvastada suudavad.

Seetõttu oli avastuse tegemine võimalik vaid kõige suuremate olemasolevate optiliste teleskoopidega nagu ESO Tšiilis Atacama kõrbes tegutsev ülisuur teleskoop VLT (ingl Very Large Telescope).

Avastuse teinud astronoomid usuvad, et nende leid võib osutuda alles n-ö jäämäe tipuks ning et seni supermassiivse musta augu ümbruskonnast avastatud üksikud galaktikad on lihtsalt kõige eredamad.

Supermassiivse musta augu võrgustik animaklipi kujul: