Eelmise aasta septembrikuus võtsid teadlased kosmosest vastu ühekordse saladusliku raadiolainepurske. Kuigi selliseid purskeid on täheldatud ka varem, ei ole siiani leitud, kust need pärinevad.
Esimest korda täheldasid teadlased kiireid raadiolainepurskeid (ing k fast radio burst, FRB) 2007. aastal ning praeguseks on neid kokku kinni püütud üle paarikümne. Üks sellistest on ka FRB 180924, mis püüti kinni 2018. aastal ning mille asukoht nüüd kindlaks määratud on, kirjutatakse Austraalia teadusagentuuri kodulehel.
Teadlaste koostatud uurimuse hinnangul pärineb purse 3,6 miljardi valgusaasta kaugusel olevast galaktikast, mis sarnaneb nii mitmeski aspektis Linnuteele. Kuigi galaktika on suur, suutsid teadlased purske lähtekoha üpris täpselt positsioneerida - nende andmetel paikneb see galaktika keskmest umbes 13 000 valgusaasta kaugusel. "See on suurim avastus pärast kiirete raadiolainepursete avastamist 2007. aastal," ütles uurimuse põhiautor Keith Bannister.
Raadiolainepurske tuvastas Austraalias asuv 36-st raadioteleskoobist koosnev süsteem Australian Square Kilometre Array Pathfinder, mis on võimeline tuvastama ka kõige madalama intensiivsusega kosmosest lähtuvaid raadiosignaale. Umbes pool sekundit kestev ülivõimas purse ei jäänud süsteemile seega märkamata.
Kuna purse jõudis 36 teleskoobini erinevatel aegadel, võimaldas see teadlastel paika panna esialgse asukoha, kust purse lähtus. Pärast asukoha määramist võeti abiks ka tavateleskoobid, näiteks Tšiilis asuv Väga Suur Teleskoop ja Gemini teleskoop, et mõistatuslikku galaktikat täpsemalt uurida.
Tegelikult on teadlased ka 2017. aastal ühe kosmosest lähtuva raadiolainepurske asukoha kindlaks määranud, kuid tol korral oli tegu korduva signaaliga, mille päritolukohta oli seetõttu kergem tuvastada. Toona oli ka lähtekoht praegusest hoopis teistsugune - tegemist oli hoopis kääbusgalaktikaga. "Meie määratud lähtekoht ning seda ümbritsev galaktika on hoopis teistsugune kui korduva signaali lähtekoht ja seda ümbritsev galaktika," ütles uurimusega tegelenud astrofüüsik Adam Deller.
Teadlaste sõnul näitab see, et suure tõenäosusega on selliste raadiolainepursete tekkepõhjused ja -kohad erinevad. Kuigi teadlased ei tea veel, mille poolest need täpselt erinevad ning isegi seda, mis nende tekkepõhjused on, käib töö jätkuvalt edasi, et kiirete raadiolainepursete kohta rohkem teada saada.
Sisu mugavamaks tarbimiseks telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
