Kuna purse jõudis 36 teleskoobini erinevatel aegadel, võimaldas see teadlastel paika panna esialgse asukoha, kust purse lähtus. Pärast asukoha määramist võeti abiks ka tavateleskoobid, näiteks Tšiilis asuv Väga Suur Teleskoop ja Gemini teleskoop, et mõistatuslikku galaktikat täpsemalt uurida.
Tegelikult on teadlased ka 2017. aastal ühe kosmosest lähtuva raadiolainepurske asukoha kindlaks määranud, kuid tol korral oli tegu korduva signaaliga, mille päritolukohta oli seetõttu kergem tuvastada. Toona oli ka lähtekoht praegusest hoopis teistsugune - tegemist oli hoopis kääbusgalaktikaga. "Meie määratud lähtekoht ning seda ümbritsev galaktika on hoopis teistsugune kui korduva signaali lähtekoht ja seda ümbritsev galaktika," ütles uurimusega tegelenud astrofüüsik Adam Deller.
Teadlaste sõnul näitab see, et suure tõenäosusega on selliste raadiolainepursete tekkepõhjused ja -kohad erinevad. Kuigi teadlased ei tea veel, mille poolest need täpselt erinevad ning isegi seda, mis nende tekkepõhjused on, käib töö jätkuvalt edasi, et kiirete raadiolainepursete kohta rohkem teada saada.
Teadlaste uurimistöö avaldati teadusajakirjas Science.