EBLM J0555–57Ab on osa binaarsüsteemist, olles orbiidil ümber märksa suurema kaaslase. Uurijad ütlevad, et selle erakordne väiksus tähendab, et see kvalifitseerub täheks õige napilt. Ühtlasi ütlevad astronoomid, et palju väiksemad taevatähed ilmselt üldse olla ei saakski.

Astronoom Alexander Boetticher Cambridge`i ülikoolist ütles, et kui avastatud pisitäht oleks moodustudes olnud õige pisut väiksema massiga, poleks tuumasüntees selle sisemuses võimalik olnud ja sellest oleks punase kääbustähe asemel saanud pruun kääbus, mis on olemuselt hiidplaneedi ja tähe vaheliste omadustega taevakeha. Sel põhjusel kutsutakse pruune kääbuseid tihti ka ebaõnnestunud tähtedeks.

Uus pisitäht võrdluses TRAPPIST-1 ja Päikesesüsteemi hiidplaneetidega.

Ehkki äsjaleitu puhul on tegu tähega, on EBLM J0555-57Ab erakordselt tuhm, Päikesest 2000-3000 korda tuhmim. Et binaarsüsteemi teine täht EBLM J0555–57A on palju eredam, osutus pisitähe leidmine parajaks väljakutseks - umbes nagu katsuks plinkiva majaka kõrvalt põlevat küünalt leida, ütles üks uurimismeeskonna liikmeid Amaury Triaud CBC uudistele. Enne seda, kui teadlased mõistsid, et tegu on tähega, arvati, et see on hoopis hiidplaneet. Pärast massi mõõtmist selgus aga, et tegu on tillukese tähega. Selle mass on võrreldav tänavu palju tuntust ja meediakajastust saanud TRAPPIST-1 omaga, kuid tähe raadius on TRAPPIST-1 omast 30% väiksem.

Arvatakse, et niisuguseid väikesi tähti, mille mass on vähem kui viiendik Päikese omast, on universumis tähetüüpidest kõige rohkem, lihtsalt nende nägemine on tänu suurematele ja eredamatele tähtedele väga keeruline.

Uurimistulemused ilmuvad peagi teadusajakirjas Astronomy & Astrophysics.