Astrofüüsik Laurits Leedjärv: see, et meie Universum pole ainus, ongi paljude kosmoloogide arvates kõige realistlikum stsenaarium

 (16)
Astrofüüsik Laurits Leedjärv: see, et meie Universum pole ainus, ongi paljude kosmoloogide arvates kõige realistlikum stsenaarium
Astrofüüsik Laurits LeedjärvFoto: Ingvar Muusikus

Astrofüüsik Laurits Leedjärv jagab oma huvitavaid mõtteid maailmaruumist ja kosmoloogiast linnarahvaga juba järgmisel kolmapäeval, 20. jaanuaril kell 18 Tallinna Teletorni näituse "Elus universum" raames toimuval teemaõhtul "Kohtumine kosmoseteadlasega", mis on ühtlasi ka Raadio 2 saate "Hallo, Kosmos!" avalik salvestus. Mis aga on kosmoloogia? Ja mida arvab kosmoseteadlane maavälise elu otsingutest?

Mis on kosmoloogia? Ja mis teeb selle valdkonna eriti põnevaks?

Astronoomid uurivad planeete, tähti, galaktikaid, galaktikaparvi ja igasugu pudi-padi, mis nende suurte objektide vahele jääb. Aga on üks väike rühm astronoome, kelle uurimisobjektiks on Universum kui tervik, selle teke, ehitus ja areng. Seda astronoomia haru nimetatakse kosmoloogiaks ja vastavaid spetsialiste kosmoloogideks. Küllap igaüks meist on kasvõi kordki mõelnud, kas veel kuskil Universumis leidub elu.

Elu võib tähendada nii primitiivseid ainurakseid kui meist kujuteldamatult targemaid olevusi. Kosmoloogia seisukohalt võib tunduda, et pole eriti tähtis, kui paljudel planeetidel või mitmes protsendis galaktikatest elu leidub. Universumi arengukäik ei peaks tema mastaapidega võrreldes tühisväikestest elusolendeist eriti sõltuma. Aga siiski ... Meie maine elu - seni ainus kindlalt teadaolev eluvorm - õitseb Universumis, mida iseloomustavad teatud kindla väärtusega füüsikakonstandid (valguse kiirus, elektroni laeng ja mass, prootoni mass jne). Kosmoloogid ja füüsikateoreetikud suudavad kergesti näidata, et piisab, kui mõne neist konstantidest oleks natuke teistsuguse väärtusega - ning selliseid tähti ja planeete nagu praegu, Universumis ei eksisteeriks. Tõenäoliselt siis ka mitte elu, vähemalt mitte sellist nagu Maal. Nii et elu olemasolu siiski mingil moel määrab, millised on meie Universumi tekkimise tingimused ja arengukäik olnud.

Seotud lood:

Palju räägitakse tänapäeva teaduselus maavälise elu leidmise lootustest ja ulmelisemates kanalites räägitakse juba ka maavälise mõistusliku eluga suhtlemisest. Oletame, fantaseerime, et inimkonnal tekib kontakt maavälise mõistusliku eluga - mida see meile kui inimkonnale tähendaks?

See, kas süsinikul ja vedelal veel baseeruv elu on ainuke võimalus või leidub ka mingeid eksootilisemaid eluvorme, polegi ehk nii väga astronoomide mure. Meile piisab sellest ühestainsast Maast, et olla veendunud elu võimalikkuses Universumis. Mõne teise tsivilisatsiooniga kohtumine võiks ju päris põnev olla, aga võib-olla ka ohtlik. Sellesama väikese Maa piireski teame ju hästi, kuidas ennast targemateks pidavate vallutajate teod on põlisrahvaste elu-olule ja kultuurile hävitavalt mõjunud.

Mind ennast võlubki astronoomia ja kosmoloogia juures see teadmatus ja võimaluste paljusus. Võin öelda, et mõne Päikese-lähedase tähe ümber tiirleb planeet, kus elavad meiega üsna sarnased olevused, kes parasjagu murravad pead, kuidas langeva nafta hinna juures saavutada suuremat majanduskasvu. Aga võin ka öelda, et oleme Universumis ainukesed elusolendid. Keegi ei saa kumbagi väidet tõestada ega ümber lükata. Võib-olla kunagi kauges tulevikus, aga seegi pole kindel. Seetõttu, kui õnnestuks kuskile rännata, siis pigem võib-olla ajas, tulevikku, nii mõne või mõnekümne või mõnesaja tuhande aasta taha. Ehk siis teame midagi rohkem...

Aga äkki ikka pole see meie Universum ainus?

Ka seda võib juhtuda, paljude kosmoloogide arvates ongi see kõige realistlikum stsenaarium. Kui universumeid oleks lõpmata palju, siis üsna kindlasti leidub nende hulgas ka selline, mis sobib meietaoliste olendite eluks, ja pole vaja välja mõelda mingeid erilisi põhjendusi, miks meie Universum just selline on. Aga praeguste teadmiste valguses ei ole meil kunagi lootust nende paralleeluniversumite olemasolust teada saada, need jäävad vaid teoreetikute mängumaale.

Igal juhul tasub olla õnnelik, et elame nii mitmekesises Universumis, kus leidub elusolendeid, kes suudavad isegi mõtiskleda ja arutleda selle hiigelsuure Universumi üle.

Laurits Leedjärve küsitles Ingrid Peek

Tallinna Teletorni näituse "Elus universum" teemaõhtu "Kohtumine kosmoseteadlasega" ja Raadio 2 saate "Hallo, Kosmos!" avalik salvestus toimub Teletornis tuleval kolmapäeval, 20. jaanuaril kell 18. Külaliseks on astrofüüsik Laurits Leedjärv ja aruteluteemaks "Kas kosmoloogia vajab elu?"

Teemaõhtud on kõigile näituse piletiomanikele TASUTA! Palume eelnevalt loengu aeg broneerida meiliaadressil teletorn@teletorn.ee. Kohtade arv piiratud!

Loe lähemalt ja jaga sündmust sõpradega facebookis ning uuri ka Teletorni näituse "Elus universum" kohta.

Vaata videoklippi Laurits Leedjärve mõttest teemal "Kas leidub mõistuslikku elu väljaspool maakera?"