Vaatlusandmetest võib järeldada, et nende pisitaevakehade orbiite mõjutab mingi kauge seni avastamata suurema objekti gravitatsioon. Ja see suurem objekt võikski olla nn Planeet Üheksa - korraliku suurusega, arvutuste järgi Maast umbes kümme korda suurema massiga taevakeha, mis asub küll samuti Päikesesüsteemis, aga nii kaugel, et me pole seda oma praeguste vahenditega leida suutnud.

Nüüd leiti veel üks väike taevakeha, mille liikumine üheksanda planeedi hüpoteesile kaalu lisab. Selle nimi on 2015 BP519 ja see liigub Päikesesüsteemi siseosa taevakehadega (mis asuvad praktiliselt samal tasapinnal) võrreldes 54-kraadise nurga all.

„See (2015 BP519) pole tõend selle kohta, et Planeet Üheksa olemas on,“ ütles Michigani ülikooli astronoom ja uurimuse kaasautor David Gerdes ajakirjale Quanta leiu kohta. „Kuid ma ütleks, et sellise objekti olemasolu meie Päikesesüsteemis räägib üheksanda planeedi eksistentsi kasuks küll.“

Popular Mechanics sõnab, et kui otsitav planeet olemas, on selle leidmine vaid aja küsimus. Tõsi, see aeg võib olla pikk, sest planeeti leida on keeruline. Selle orbiit on meist väga kaugel, mitmeid kordi kaugemal kui Pluuto, mis tähendab, et see on ka võimsaimate teleskoopide pilgu all vaid pisike täpike. Lisaks on see planeet ilmselt tume ja veel keerulisemaks teeb asja, et me ei tea, kust täpselt otsida.

Tegelikult on muidugi Päikesesüsteemis varem juba üheksa planeeti olnud – seda sel perioodil, mil ka Pluuto planeetide hulka arvestati. Pluuto oli planeet avastamisest aastal 1930 kuni aastani 2006, aga probleem tekkis siis, kui Kuiperi vööst Päikesesüsteemi äärealadel leiti veel teisigi sarnaseid taevakehi. 2005. aastal leiti sealt kääbusplaneet Eris, mis oli Pluutost neljandiku suurem ja siis otsustati ka Pluutolt planeedi staatus ära võtta.