Juba oktoobris 2012 teatas ESO, et on avastanud planeedi Alpha Centauri Bb, mis oli esialgse info järgi Päikesesüsteemile lähim eksoplaneet. Paraku siiski tõendeist ei piisanud ning väide planeedi olemasolu kohta võeti mullu oktoobris tagasi.

Nagu iflscience vahendab, tegi see ESO mõistagi erakordselt ettevaatlikuks igasuguste järgmiste väidete osas - mainet ei saa ju määrida. Kui teade uue planeedi leiust on tõesti tõsi, siis tegeletakse ilmselt hetkel võimalike vigade kontrolliga, et ametlik teadaanne (kui see tuleb) oleks kõigiti vettpidav.

Isegi siis, kui planeet on olemas, tuleb ilmselt laiadel kosmosehuviliste massidel jupp aega oodata, enne kui teatatakse, milline on selle ja Maa massi sarnasus. Samuti ei ole teada, kas planeet asub elusoosiva tsooni sisemise või välimise ääre lähedal või hoopis selle keskel. Elusoosiv tsoon ehk Goldilocksi (ehk Kuldkihara) tsoon on tähe orbiidil see, millesse jääva planeedi pinnal võiks tekkida vesi. Ehk seal tiirlev planeet pole tähele liiga lähedal (siis on seal liiga palav) ega ka liiga kaugel (siis on planeedil liiga külm).

Proxima Centauri on punane kääbustäht, mis jääb Päikesest umbes 4,2 valgusaasta kaugusele. Et ta on aga üsna aktiivne täht, võib see võimaliku elu seisukohast ohtlik olla. Proxima Centauri on osa kolmiktähesüsteemist koos Alpha Centauri A ja B-ga.

Aprillis käidi välja projekt saata Alpha Centauri süsteemi kosmosesõiduk, mis jõuaks kohale umbes 20 aastat pärast starti. Kui kõlakad uuest planeedist osutuvad tõeks, võib 101 aastat tagasi avastatud Proxima Centauri süsteem olla palju põnevam sihtmärk.