Ametikõrgendus – asteroidiks peetud taevakeha võib olla Päikesesüsteemi pisim kääbusplaneet

 (24)
Ametikõrgendus – asteroidiks peetud taevakeha võib olla Päikesesüsteemi pisim kääbusplaneet
Foto: Wikimedia Commons, ESO / P. Vernazza jt / MISTRAL algorithm (ONERA/CNRS)

Eks-asteroid võidakse ülendada kääbusplaneediks: Hygieia on selleks piisavalt kerajas.

Seni asteroidiks peetud taevakeha edutati varem planeediks arvatud Plutoga samasse kääbusplaneetide kategooriasse.

Hygieia pole Marsi ja Jupiteri vahelise asteroidivööndi kiviste taevakehade sekka kunagi hästi sobitunud. See on küll klassifitseeritud Päikesesüsteemi suuruselt neljandaks asteroidiks, ent on seejuures väga tuhm ja raskestivaadeldav ning seetõttu mitmel moel vääriti mõistetud.

Rühm astronoome, kes vaatlesid Hygieiat esmakordselt kõrge eraldusteravusega, on nüüd aga otsustanud, et tegemist võib olla hoopis kääbusplaneediga — ja võimalik, et kõige väiksema kääbusplaneediga meie Päikesesüsteemis.

Euroopa Lõunaobservatooriumi väga suure teleskoobiga (ingl VLT; Very Large Telescope) tehtud vaatluste põhjal otsustasid astronoomid, et Hygieia on kerakujuline, mistõttu kvalifitseerub see kääbusplaneediks. Avastust kirjeldav uurimus ilmus teadusajakirjas Nature Astronomy.

Selleks, et lahterduda kääbusplaneediks, peab taevakeha vastama järgmisele neljale tingimusele.

• See peab tiirlema ümber Päikese.

• See ei tohi olla kuu (s.t ei tohi tiirelda mõne teise taevakeha ümber peale Päikese).

Seotud lood:

• See ei tohi enda orbiiti väiksematest taevakehadest puhastada (nagu teevad tavalised planeedid).

• Selle mass peab olema piisavalt suur, et vormida taevakeha kerakujuliseks.

Hygieia, mida on pikka aega asteroidiks peetud, vastas juba kolmele esimesele tingimusele, kuid seni polnud astronoomid päris kindlad, milline on selle kuju või suurus.

Värsked vaatlused kinnitavad, et Hygieia on tõesti enam-vähem kerakujuline ja et selle läbimõõt küündib veidi üle 430 kilomeetri. Seni Päikesesüsteemi kõige väiksemaks peetud kääbusplaneedi — Cerese — läbimõõt on u 950 kilomeetrit.

Varem planeediks peetud kääbusplaneedi Pluto läbimõõt on muide 2400 kilomeetrit. (Tegelikult vaidlevad mõned teadlased Pluto täpse klassifitseerimise üle siiamaani.)

Arutelu selle üle, kas Hygieia tuleks kuulutada kääbusplaneediks või mitte, heidab uut valgust ka hüpoteesile jõulisest kokkupõrkest, millest arvatakse olevat tekkinud asteroidivööndis leiduvad taevakehad.

Hygieiat vaadelnud teadlased eeldasid nimelt, et leiavad selle pinnalt suure kokkupõrkekraatri, millest võiksid pärineda asteroidivööndi ülejäänud, mitte-kerakujulised asteroidid. Selle asemel täheldasid uurijad ainult kaht kraatrit, mille mõõtmed on nii väikesed, et nendega ei saa kuidagi seostada kokkupõrget, mis tekitanuks kogu asteroidivööndi.

Selle asemel konstrueerisid astronoomid simulatsiooni, mille põhjal järeldasid, et Hygieia ja selle asteroididest kaaslased pidi tekkima „laupkokkupõrkes“ mõne suure, tõenäoliselt 75–150 kilomeetrise läbimõõduga taevakehaga.

Taoline kokkupõrge oleks pidanud toimuma kirjeldatud objekti ja taevakeha vahel, mis kokkupõrke tagajärjel väiksemateks tükkideks purunes, tekitades niimoodi Hygieia ja ülejäänud asteroidid.