24 aasta suurim plekk Päikesel ähvardab Maad X-klassi päikeseloidetega

Selle nimeks on tagasihoidlikult AR 2192, aga see röögatusuur päikeseplekk on olnud ka palja silmaga Maa pealt nähtav. Läbimõõduks on arvestatud plekil 130 000 kilomeetrit, tegemist on suurima päikeseplekiga, mida nähtud alates 1990. aastast.

Magnettormid, virmalised ja muudki meile nähtavad või tuntavad ilmingud on seotud selle päikespleki tekitatud loidetega, mis paiskunud Maa poole.

19. oktoobrist 28. oktoobrini loeti kokku selle päikesepleki tekitatud kuus tugevaima, X-klassi päikeseloidet, lisaks väiksemaid loiteid, kuigi koronaalmassi purskeid siiski samal ajal ei täheldatud. 30. oktoobrist alates on see päikeseplekk küll jäänud meist vaadates Päikese tagaküljele, et siis novembri teisel poolel uuesti nähtavale ilmuda.

Kõigi aegade suurim päikeseplekk (nn Great Sunspot of 1947) oli veel ligi kaks korda suurem ja jälgitav Maalt aastail 1946-1951. Praegu on võimalik Maa pealt jälgida 70 aktiivset päikeseplekki, kuuekümnendatel oli ka hetk, kus neid oli näha enam kui 250.

Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. Päikeseloited, ehk kuuma aine väljapaiskumised Päikesest päikeseplekkide kaudu, mõjutavad otseselt nii elektroonikat kui ka inimeste tervist Maa peal.

Tõsisemaid tõrkeid sidevahendites tekitavad koronaalmassi pursked jõuavad Päikeselt Maale keskmiselt kolme kuni viie päevaga. Maa magnetväli ja atmosfäär küll pakuvad inimestele kaitset, aga osooniaugud suurendavad ohtu liigselt kiirgust saada.