Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tartu Magasini tänava kadunud pühakojad


Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tartu Magasini tänava kadunud pühakojad
Laia ja Magasini tänava nurk pärast 1941. aasta sõjasuve. Paremal näha võimla varemed. Vasakul botaanikaaia värav. Otsevaates asus keskaegne Vene värav.

Tartu vanalinnas asuv Magasini tänav on praegu koduks muuhulgas Genialistide klubile, keskajal kandis see tänav aga hoopis Püha Vaimu nime ning seal võis kultuurihuviliste ja pidutsejate asemel kohata hoopis vagasid vendi ja õdesid.

Keskajal asus Magasini, toona Püha Vaimu tänava ääres arvatavasti koguni kolm olulist pühakoda. Täna meenutab seda kadunud hiilgust vaid 18. sajandi lõpust pärit õigeusu Uspenski kirik ja preestrimaja.

Tartu dominiiklaste Maarja-Magdaleena klooster rajati tõenäoliselt 13. sajandi lõpus. 1298. aastal mainiti esmakordselt kloostri priorit, mis on ühtlasi ka Tartu dominiiklaste konvendi esmamainimiseks. Arvatavasti kolmelööviline, seitsme traveega ja iseseisva kooriruumita kloostrikirik paiknes Munga tänava ääres. Kirikust põhja suunas asunud klausuuri kohta täpsemad andmed puuduvad.

Klooster kannatas 1525. aastal reformatsiooniaegses pildirüüstes. 17. sajandi lõpus tekkis plaan taastada vahepeal varemeteks muutunud kloostrimüürid eesti koguduse jaoks, tegudeni aga ei jõutud. Linn kasutas hooneid relvalaona, lõplikult hävitati keskaegsed müürid Põhjasõjas.
Saaremaa polgu porutšik Jakov Zalupini ettevõtmisel ehitati Vene riigi kulul endise katoliku Maarja-Magdaleena kloostrikiriku asemele Riia arhitekti Nikolai Vassiljevi poolt kavandatud kivist õigeusu kirik. Nurgakivi panek toimus 16. aprillil 1752 ning 28. jaanuaril 1754 pühitsesid kaheksa preestrit äsjavalminud kiriku Jumalasünnitaja uinumise (Uspenski) auks. 1762. aastal muutus kivikirik kasutamisohtlikuks ning 1771. aastal ehitati sinna kõrvale jumalateenistuste toimetamiseks laudadest sõrestikuga uus kirik. 25. juunil 1775 hävis pühakoda ülelinnalises tulekahjus.

Uspenski kirik.
Seotud lood:

Jumalateenistusi toimetati ajutiselt sõjaväele kuuluvas koolihoones. Novgorodi arhitekt Paul Spekle kavandas uue Uspenski kiriku hoone, mida ehitati aastatel 1776-1782. 1785. aastal valmis lõplikult ristikujulise põhiplaaniga, seest ja väljast krohvitud kirikuhoone, mille võlvkaarte keskosast kerkib suure kumera katusega kupliga kaetud kaheksatahuline alus ning sellega külgnevat neli väiksemat nurgatorni. 1843. aastal ehitati kiriku ristikujuline põhiplaan täisnelinurkseks.
Uspenski kiriku kõrvakinnistul Magasini tänava ääres on aga 1436. aastal mainitud tütarlastekooli. Hiljemalt 1466. aastast asus aga arvatavasti seal frantsisklaste klooster. Neil oli oma kirik, mille nimepühak pole teada. Kloostri meesharu asus krundi dominikaanlastele kuuluva valduse poolsel külje, mainitakse esmakordselt 1417. aastal.

1525. aasta pildirüüste ajal aeti nunnad ja mungad oma varjupaigast välja, sest linn võõrandas kõik oma maa-alal asuvad kirikute varad. Frantsisklaste kirikusse tehti lubjaahi ning see hävis täiesti Liivi sõja päevil. Aastatel 1811-1823 ehitati sinna kaks ühekordset kivielamut, mis liideti 1847. aastal. 1880. aastast alates asus majas Tartu Saksa poeglaste eragümnaasium, alates 1939. aastast aga Inglise erakolledź. Saksa gümnaasiumi päevil tehti majale mitu juurdeehitist. Hetkel asub seal elu- ja ärihoone ning Genialistide klubi.

Tsaariaegne vaade Magasini tänavale. Eesti Rahva Muuseumi kogust.

Kunstiajaloolane Kaur Alttoa on seadnud kahtluse alla frantsisklaste kloostri asumise Magasini tänava ääres. Tema pakub kloostri asukohaks väljaspool linnamüüri Jakobi värava juures asunud Jakobi kirikut.
1514. aasta juunis anti aga paavst Leo X käsul frantsisklaste ordu kolmanda haru - naistertsiaaride käsutusse Magasini ja Laia tänava nurgal asunud Püha Vaimu vennaskonnale kuulunud hooned. 13. sajandi teises pooles Tartusse asunud Püha Vaimu vennaskond oli ehitanud hospidali koos ühelöövilise kirikuga, millel oli ka väike nelinurkne torn. 1518. aastal mainitakse Tartus Pühavaimu kirikus tegutsevat Püha Klaara (Clara) kloostrit.

Loe veel

1525. aastal klooster suleti, kuid vana kirik säilitas veel mõnda aega oma sotsiaalhoolekande funktsiooni raeasutusena. 1590. aastaks oli see ümberehitatud aidaks. Rootsi ajal seal asunud sõjaväe magasiait andis nime Magasini tänavale. Vana aidahoone lammutati 1889. aastal. Selle asemele Laia tänava äärde kerkis 1892. aastal punastest tellistest historitsistlik võimla (arhitekt Reinhold Guleke), esimene spetsiaalne spordisaal Eestis. Viimane põles 1941. aastal, kuid taastati.

Tartu linnamüüri säilinud lõik Magasini tänava juures. Paremal näha vana võimlahoone ja botaanikaaia palmimaja.

Magasini tänava Emajõe-poolsel küljel asuvate majade taga kulgeb 125 meetrit säilinud keskaegset linnamüüri, mis uuel Eesti ajal osaliselt korrastatud on. Laia tänava kohal asus aga õhkimiseni 1708. aastal keskaegne võimas Vene värav. Laia tänava otsas on üks Tartu vanemaid sillakohti. Täna viib sealt üle Emajõe 2009. aastal avatud Vabadussild.
Magasini tänav viib Laia tänava ääres asuva Tartu botaanikaaiani, mis tegutseb tänases kohas 1806. aastast.
Järgmisel korral räägime Tallinna kadunud Vaestepatuste tänava loo.