Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: täna 90 aastat tagasi sai Nõmmest omaette linn

Praegusel ajal on Nõmme küll osa Tallinnast, ent täpselt 90 aastat tagasi ehk 12. novembril 1926 sai see paik linnaõigused.

Nõmme sünniloos on kaks olulist tegelast – Balti raudtee ja Jälgimäe mõisnik Nikolai von Glehn (1841-1923).

1872. aastal avati tänase Nõmme jaama kohal peatus 7. verstal. Järgmise aasta 6. oktoobril andis aga von Glehn jaama lähedal rendile esimesed suvilakrundid. Nõmme asula oli sündinud.

1880. aastal liideti Nõmme Saue vallaga, mis võimaldas hakata seal krunte müüma. Samal ajal alustas von Glehn Mustamäe nõlvale uue lossi ja pargi rajamist. 1914. aastal sai Nõmme suvituskoha õigused, 1917. aastal aga aleviks. Nõmme areng jätkus. Hoonestusala laienemist kiirendas esialgu Pääskülani ulatunud elektriraudtee avamine 1924. aastal.

Natuke pikemalt siis linnaõiguste saamisest. 25. novembril 1925 saavutati Nõmme arvamine kuurortide nimekirja. See võimaldas kehtestada vastava lisamaksu ja andis vabamad käed oma elu korraldamiseks, ei lahendanud see põhiprobleemi. Väljapääsuna teatas Vabariigi valitsus 1925. aastal siseministeeriumi kaudu otsusest muuta rida aleveid linnadeks. Nõmme alevivolikogu arutas seda küsimust esimest korda 13. novembril 1925 ning üksmeelne otsus oli ettepanek vastu võtta. Et teada saada ka elanike arvamust, kutsuti 24.juunil 1926 eraldi koosolekutele kokku alevi majaomanikud ja üürnikud. Neile aga, kes koosolekule tulla ei saanud või ei tahtnud, korraldati hääletus alevivalitsuse ruumes.

Nõmme majaomanikud suhtusid plaani väga ettevaatlikult. Kardeti peamiselt suurenevat maksukoormust ja tehti ettepanek küsimuse lahendamine edasi lükata, kuni majaomanikud suudavad oma «kandejõudu» tõsta. Üürnikud seevastu olid aga linna tulised pooldajad. Hääletamine alevivalitsuse ruumes andis tulemuse: poolt – 333,vastu – 252. Alevivalitsus jätkas samal ajal eeltöid Nõmme staatuse muutmiseks.

27.augustil 1926 oli volikogu taas koos. Tõdeti, et hääletamisel on nõmmelased passiivsed, sest hääleõiguslikke inimesi oli siin tol ajal üle 5500. Tehti ainuõige järeldus: enamik Nõmme elanikke suhtub asjasse ükskõikselt ja küsimuse peab lahendama volikogu kui siinse rahva seaduslik esindaja. Samas mööndi, et Nõmme aedlinna elu ei saa korraldada aleviseaduse alusel ja maksma tuleb panna linnaseadus. Kinnisel hääletamisel oli poolt üheksa ja vastu kolm inimest, üks sedel oli tühi.

Tulemus saadeti otsusena ka siseministeeriumi. Nõmme sai muuta linnaks Tsaari-Venemaa seisuste seaduse järgi ning seal tuli kehtestada sama riigi 1892.aasta linnaseadus. Seaduse järgi sai alevit muuta linnaks kas 2/3 majaomanike soovil või valitsuse korraldusel. Nõmme puhul sai kasutada seega teist võimalust. Nii oli terve aasta väldanud võitlus lõppenud «linlaste» võiduga.12. novembril 1926 kell 15.45 saabus siseministri allkirjaga telegramm valitsuse otsusega Nõmmele linnaõiguste andmise kohta.

Teise maailmasõja alguseks oli Nõmme oma 22 000 elanikuga suuruselt Eesti viies linn. Kohe nõukogude võimu alguses 1940. aasta juulis liideti aga liialt rahvuslik Nõmme suurema tööstuslinna Tallinnaga. Täna on Nõmme üks kaheksast Tallinna linnaosast. 40 000 elanikuga Nõmme jaguneb 10 asumiks.

1920. aastatel plaaniti rajada Nõmme keskus Hiiule. See aga vaid plaaniks jäigi. Järgnevalt kirjeldame lühidalt Nõmme tänase keskuse olulisemate hoonete lugu.

Nõmme üheks sümboliks on turg, mis on omal kohal asunud juba alates 1908. aastast. Robert Natuse projekti järgi kerkinud turuhoone avati 1930. aastal. Just renoveeritud turuhoone põles aga 2010. aasta aprillis, järgmiseks aastaks oli see aga taastatud. Tõsi, mitte enam täielikult puithoonena.

Turu kõrvalt mööda Mustamäe nõlva poolt kulgeb vana kindlusraudtee vall, kust täna kulgeb terviserada. Liiva-Vääna raudteeliin rajati Peeter Suure merekindluse osana 1913. aastal, raudtee lõpetas töö 1971. aastal.

Ehitajate tee murti läbi Mustamäe liivase nõlva 1932. aastal. Algselt kandis see Habersti tee nime.

Turu lähedal Vana-Pärnu maantee ääres asuv Nõmme kultuurikeskus avas uksed 1924. aastal kinona. Pikka aega Endla nime kandnud kino muudeti 1945. aastal kultuurimajas. Kultuurimajast natuke mööda Vana-Pärnu maanteed edasi on tänane Nõmme muusikakool, endine algkool, mis algselt aga üldse Glehni vorstivabrikuks oli.

Kultuurimaja vastas üle tee asuv nüüdne Von Glehni teatri hoone oli 1933. aastal valmides tõeline Nõmme pilvelõhkuja (arhitektid Edgar Velbri ja Friedrich Wendach). Kahro majana tuntud hoones asusid algselt kino Victoria Palace (nõukogude ajal Võit) ja linnavalitsuse ruumid.

Nõmme keskuses Jaama tänava ääres kõrgub tuletõrjehoone on pärit 1935. aastast (arhitekt Friedrich Wendach), seal asunud esialgne pritsimaja ehitati 1913. aastal.

Jaama ja Raudtee tänava nurgal seisab historitsistlik torniga maja, mille 1912. aastal kavandas panga- ja postkontorihooneks von Glehn ise.

Puust Nõmme jaamahoone valmis 1905. aastal. 1929-1930 ehitati see suuremaks ja sai oma tänase ilme.

Järgmine kord räägime Tallinna Sikupilli asumi põnevast ajaloost.