Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tallinna võllamäed ja kadunud Vaestepatuste tänav

 (6)
Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tallinna võllamäed ja kadunud Vaestepatuste tänav
Mustpeade vennaskonna epitaaf, millel on Tallinna vanim kujutis maalikunstis.

Vaestepatuste tänav algas veel sada aastat tagasi Tõnismäelt hilisema Pronkssõduri platsi juurest.

Tänava algus kuni Pärnu maanteeni muudeti 1930. aastate teises pooles moodsa arhitektuuriga Hariduse tänavaks.

Üle Pärnu maantee kulges Vaestepatuste uulits otsejoones läbi tänase Kosmose kino kuni Liivalaia tänavani, mis toona oluliselt kitsam oli. Vaestepatuste tänav kadus linnapildist pärast Teist ilmasõda, kui Pärnu maantee ja Liivalaia tänava vaheline valdavalt puust hoonestus suures osas maha põles. Vaestepatuste tänava sihti meenutab täna vaid 1930. aastatest pärit kollane kõrge kivimaja 1964. aastal uksed avanud Kosmose kino kõrval.

Kino Kosmos pärast avamist 1960. aastatel.
Seotud lood:

Rootsi ajast Mülleri põlluna tuntud alale tekkinud Vaestepatuste tänav sai oma nime sihtkoha järgi. Tänase Swedbanki maja kohal ja taga asub ajalooline Võllamägi, kus kuni 1801. aastani linna kurjategijad timuka käe läbi oma otsa leidsid. Nimelt tavaliselt linnas sees ehk müüriga piiratud alal surmanuhtlust täide ei viidud. Surmanuhtlust oli kuut liiki – rattal neljaks tõmbamine, elusalt matmine, põletamine, surnuks keetmine, poomine ja pea maharaiumine.

See vana puumaja asus kuni 1944. aasta märtsipommitamiseni Vaestepatuste ja Liivalaia tänava nurgal.

1929. aastatel ehitati vanale Võllamäele uhke metodistikirik, mis olevat olnud toona selle konfessiooni üks suuremaid pühakodasid Euroopas. Tänase Vana-Veerenni tänava ääres asunud pühakoda hävis 1944. aasta märtsipommitamises. 1970. aastal sai sealsamas valmis kolhoosiehituse 8-korruseline peamaja, mis paarkümmend aastat hiljem Hansapanga majaks ümber ehitati ja laiendati.

Selles 1944. aasta kevadest pärit unikaalses kroonikafilmis on jäädvustatud Tallinna pärast märtsipommitamise ööd. Filmi keskosas on pikalt näha Vaestepatuste ja sellega ristunud Ahju tänava varemetevälja, samuti naabruses asuvat Liivalaia tänavat ja Pärnu maanteed.

Võllamäelt viis vana teesiht edasi ajaloolisele Jeruusalemma (ka Kolgata) mäele. Täna kõrgub seal 1939. aastal avatud kaunis, Herbert Johansoni projekteeritud ühisgümnaasiumi funktsionalistlik hoone. Alates 17. sajandist oli sealsamas Toompea vangide hukkamispaik asunud. Veelgi varem, 11. septembril 1560 toimus Jeruusalemma mäe kandis Liivi sõja käigus aga suurem lahing, kus tallinlased venelaste väesalga purustasid.
Vana-Pärnust ja mujalt Läänemaalt röövretkelt tulnud venelaste väesalk seadis oma laagri üles Harku mõisas. Tõenäoliselt ei olnud see salk huvitatud kokkupõrkest Tallinna linnaga, kuid on võimalik, et oodati Paide alt tulevat teist salka ja koos oleks üritatud Tallinna piirama asuda.

Venelaste väesalgast teada saanuna otsustasid tallinlased rünnata. 11. septembri varahommikul tungiti kallale ühele venelaste eelsalgale. Tallinlaste poolel oli kokku umbes 250 ratsanikku ja 500 jalameest, nende hulgas Toompea aadlikke ja mõisamehi, raehärrasid, lihtsaid linnakodanikke, kaupmeheselle ja Mustpeade vennaskonna liikmeid, samuti sulaseid. Vene poolel olevat osalenud kuni 6000 sõdalast, kuid see on tõenäoliselt liialdatud arv.

Esimene lahing leidis aset Tallinna lähedal liivaluidetes Vana-Pärnu maantee ümbruses umbes Rahumäe ja Nõmme vahel. Tallinlased lõid puruks venelaste eelsalga, võtsid ära nende Läänemaalt röövitud sõjasaagi ning võtsid vangi ka mõned venelased.

Venelastele tuli mõne aja pärast appi nende peasalk. Teine lahing toimus umbes Pärnu maantee raudteeviadukti ja Tondi raudteeülesõidu vahel Jeruusalemma mäel, mistõttu lahingut tunti kui "lahingut Jeruusalemma mäe taga". Osa tallinlaste salgast oli hakanud venelastelt saagiks saadut rüüstama, osa mõisamehi põgenes ja venelaste peavägi sundis tallinlasi linna taganema. Venelaste saagiks langes kaks tallinlaste välisuurtükki koos neid vedanud rae hobustega.

Tallinlasi langes lahingus tõenäoliselt ligi 60. Venelased kogusid kokku oma surnud, põletasid need koos kättemaksuks süüdatud Tallinna ümbruse küladega ja ning lahkusid Paidesse teise salga juurde.

Loe veel

Seda lahingut meenutab tänases Tallinnas Kitseküla asumis Marta ja Tondi tänava ristis rohtu kasvanud kinnistul asuv paerist. See nelinurksest kivist postamendil asuv umbes 2,8 meetri kõrgune ja 1,5 meetri laiune paekivist rist pühendatud Jeruusalemma lahingus hukkunud Tallinna kodanikule ja suurkaupmehele Blasius Hogrevele (ka Hoegreve, Hochgreve).
Risti esiplaanil, mis asub Tallinna poole, on kujutatud krutsifiksi. Ristipuu all vasakul põlvitab ja palvetab habemik pikkade juustega raudrõivais mees. Ristipuu all maas on sõjamehe kiiver ja kaks ristatud luud. Ristist paremal leidub raidkirjas sama alamsaksakeelne piiblisalm, mis Lutke van Oyteni mälestusmärgil.

Marta tänava rist - Tallinna vanim mälestusmärk.

Risti tagumise poole ülaosas paikneb alamsaksakeelne tekst, mis tõlkes on järgmine: „Aastal 1560, 11. septembril on siin härra Blasius Hochgreve venelaste poolt armutult maha löödud. Jumal olgu talle armuline ning andku talle viimsel päeval rõõmsat ülestõusmist igavesele elule. Aamen."
Marta tänava ristina tuntud paerist on Tallinna vanim säilinud mälestusmärk, mis tuleb tähistada korraliku infotahvliga. Kindlasti väärib selle lugu tutvustamist nii tallinlastele kui linna külalistele.
Marta tänava risti lähistel oli omal ajal veel kaks mälestusmärki. Kuni Teise ilmasõjani asus Pärnu maantee ja Paide tänava nurgal paest mälestuskivi (kõrgus 2,53 meetri, laius 1,41 meetri) lahingus langenud mustpeadele. Praegu asub see dominiiklaste kloostri muuseumis.

Veel pärast sõda oli osaliselt säilinud 1560. aasta lahingus langenud raehärra Lutke van Oyteni mälestussammas Pärnu maantee ja Kauba tänava nurgal, umbes Diakonissi haigla vastas üle Pärnu maantee (pildil). Säilinud sambaosa kõrgus oli 2,29 meetrit, postamendi kõrgus umves 1 meeter. Samba juurde viis kivitrepp.

Nõukogude ajal kandis ajaloolisel Jeruusalemma mäel asuv ühisgümnaasium 20. keskkooli nime.

Ja veel. Jeruusalemma mäe lahingus hukkunud mustpeade vennaskonna kümmekonna liikme mälestuseks valminud nn Mustpeade epitaafil 1561. aastast on aga Tallinna vanim kujutis maalikunstis.
Järgmine kord räägime läbi Kadrioru kulgenud raudteest.