Ülemiste järvest veed saanud kanali pikkus oli umbes neli kilomeetrit ja see kulges mööda praegust Filtri teed, Veerenni ja Peeter Süda tänavat kuni Harju väravani. Paekivist veekanal oli esialgu avatud, hiljem kaeti plaatidega. Muide, hetkel on selle keskaegse kanali avanud Pärnu maantee 31 kinnistul toimumas arheoloogilised uuringud.

Hetkel on unikaalne võimalus näha Pärnu mnt 31 kinnistul Taani kuninga käsul alates 1345. aastast rajatud linna joogiveekanalit.

Olulise veekanali ümbruses laiusid vanasti heinamaad ja aiamaad. Neist suurimat tunti Mülleri põlluna. Pärnu maantee pool olid aga mälestusena muistsest rannajoonest säilinud liivaluited.
Piirkonna vanim hoonestus paiknes Liivalaia tänava ja Tiigiveski pargi vahel. Tänase Swedbanki peahoone kohal asus keskaegne linna võllamägi.
19. sajandil andis aga tänavaks muudetud vana veerenn nime kujunevale asumile. Püsiv hoonestus tekkis piirkonda alles 1870. aastate lõpus pärast Lutheri puidutööstuse rajamist. 1877. aastal tööd alustanud saeveski (Pärnu mnt 69) asutasid Alexander Martin Luther ja Markel Makarov. Kuus aastat hiljem ehitati kahekorruselise puidust saeveski juurde arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi katlamaja.

1891. aastal valmis sama arhitekti projekti järgi Vineeri tänava äärde ühekorruseline tööstushoone, 1897. aastal kahekorruseline töökoda, kaks aastat hiljem Pärnu maantee äärde kahekorruseline tootmishoone ja 1901. aastal Tatari tänavale kahekorruseline tsehh. 1910. aastal rajati Pärnu maantee äärde ehitatud tootmishoone juurde kolmekorruseline juurdeehitis. Lutheri tehases hakati tegema mööblit vineerist kui toona väga kaasaegsest materjalist.
Lutheri mööblivabriku tsehhi sisevaade 1930. aastatest.

Koos Lutheri vabriku laienemise ja töötajate arvu suurenemisega otsustas juhtkond rajada oma töötajatele esindusliku rahvamaja. See ehitati aastatel 1904–1905 Soome arhitektide Herman Geselliuse, Armas Lindgreni ja Eliel Saarineni projekti järgi. Viis aastat hiljem sai valmis vabrikuomaniku uhke villa, kus täna töötab linna perekonnaseisuamet. Mitmed vanad Lutheri tehase hooned on aga ehitatud sel sajandil ümber elu- ja äriruumideks.

Trammiliin jõudis Pärnu maantee kaudu Veerenni 1901. aastal. Ilus paekivist trammidepoo valmis 1936. aastal. Selle kõrvalt alguse saav Pärnu maantee raudteeviadukt avati 1959. aastal, seda laiendati oluliselt 1980. aastate alguses.
Idasuunal on Veerenni asumi piiriks linna keskhaigla suur kompleks ja sellest lõunapoole jääv Siselinna kalmistu ala. Magasini tänava ääres asunud vana juudi kalmistu hävitati nõukogude ajal. Samuti Kalevi spordihalli taga asunud katoliku ja sõjaväekalmistu kõrval olnud muhameedlaste surnuaed.

1922. aastatel sai Veerenni asum esimesena tervikliku planeeringu osaliseks. Asumi omapära määravad mitmed 1920. aastate esimeses pooles riikliku ehituslaenuga püstitatud ansamblid. Sellel perioodil jaotati kogu Veerenni tänava ja Kalmistu tee vaheline ala väikeste ehituskruntidega täisnurkseteks kvartaliteks. Suur hulk vabalt asetsevaid 1-2-korruselisi maju, sageli ees- ja viljapuuaedadega, annavad piirkonnale eramurajooni ilme.

Linna V algkool tänase Vana-Veerenni tänava ääres. Põles märtsis 1944.

1920. aastate alguses rajati praegusele Õpetajate tänavale ehitusühing Õpetajate Kodu. Selle lähedale rajati teisigi ehitusühinguid, mistõttu linnaosa kandis algstaadiumis mitteametlikult Võlaküla nime.
Arhitektuuriliselt huvipakkuvaim on Vaikse tänava umbsopp. Eugen Habermann projekteeris sinna 1924. aastal kaksikmaja koos sümmeetrilise paigutusega eramutega. Erilise pärlina paistab silma Herne tänava ääres asetsev 1925. aastal valminud Keskhaigla töötajate elamute grupp, kus Herbert Johansoni projekteeritud kolmest majast koosnev ansambel paistab veel tänagi silma terviklikkuse ja kvaliteediga.

Reaalset alternatiivi paljukasutatud Tallinna elamule püüab pakkuda Eugen Habermann oma neljakorteriliste majadega Veerenni ja Õilme tänavatel (1924). Kogu piirkonna aktsendiks on kvartali keskel paiknev park, mis lubab suurel osal elanikest nautida pargivaadet koduaknast. Alal tervikuna on silmatorkavalt rikkalik haljastus, olles nii saavutanud omaaegse linnaarhitekti Eugen Habermanni poolt soovitud aedlinliku ilme.
Tänase Vana-Veerenni tänava ääres asunud metodistikirik, mis põles märtsis 1944.

1944. aasta märtsipommitamises sai kannatada ka Veerenni asum. Põlenguid oli mitmel pool. Hävisid 1929. aastal avatud Euroopa suurim metodisti kirik nüüdse Swedbanki kohal ja selle kõrval asunud algkooli maja, samuti Aleksander Nevski kalmistu uhke, 1856. aastal ehitatud kirik.
1972. aastal kerkis Tatari tänava kohale Pärnu maantee äärde ajakirjandusmaja kõrge hoone. 1974. aasta paiku lammutati aga Liivalaia, tollase Kingissepa tänava laiendustööde käigus mitukümmend vana puumaja. 1970. aastal oli saanud Kingissepa tänava ääres valmis Eesti Kolhoosiehituse 8-korruseline maja, millest paarkümmend aastat hiljem sai Hansapanga hoone. Aastaid ehitatud Liivalaia tänava kohtumaja avas aga uksed 1991. aastal.

Veerenni asumi ajalooliseks lõunapiiriks olnud 1901. aastal tööle hakanud Pärnu suunalise kitsarööpmelise raudtee vallil avati mõne aasta eest Filtri tee pikendus.
Tihti arvatakse, et Veerenni alla kuulub ka 1939. aastal uksed avanud ühisgümnaasiumi hoone ümbrus. See piirkond on aga osa Uue Maailma asumist.
Täna on terviklikult säilinud Veerenni vanimad kvartalid miljööväärtusliku alana kaitse all. Lähem kümnendi jooksul peaks uushoonestus kerkima senise Tallinna vangla asemele, samuti omal ajal Lutheri vabrikule kuulunud suurele tühermaale.
Järgmine kord räägime Paksu Margareeta ja selle ümbruse põnevast ajaloost.