Noblessneri laevatehas omaaegse nimega Noblessneri Aktsia Seltsi Laevatehas asutati Esimese maailmasõja eel allveelaevade ehituseks ning hoolduseks.

1912. aastal moodustasid kaks Peterburi kompaniid – Ludvig Nobeli Diislid, mille juht oli dünamiidi leiutaja Alfred Nobeli venna – Venemaa suurärimehe Ludvig Nobeli poeg Emmanuil Nobel, ja Gustav Arnoldovitš Lessner (torpeedoseadmed) – Peterburi Arveldus- ja Laenupanga krediteerimisel firma allveelaevade ehitamiseks Tallinnas.

Lühikese ajaga ehitati Kalarannas välja Noblessneri laevatehase töökompleksid, kuhu kuulusid lisaks hiiglaslikele tootmishoonetele ka tööliste ja ettevõtte juhtkonna elamud. Rootsi päritolu Nobeli perekonna poolt oli tavaline oma ettevõtetes, töölistele ja ka asutuse või tootmisettevõtte juhtkonnale ja ametnikele elamiseks ühise tööstusasula ning sotsiaalvõrgustiku loomine. Laevaehitustehase töötajad elasid ühtse kolooniana võimalikult töökoha lähedal.

Peterburi Arveldus- ja Laenupanga ning ka Peterburi suurettevõtete (Lessner, Teugolnik, Noblessner) juhatusse kuulunud M. Plotnikovi eestvedamisel meelitati ka suurema palgaga üle uude tehasesse Balti Laevaehituse ja Mehhanikatehasest väärtuslikumad spetsialistid: allveelaevade peakonstruktor I. Bubnov ja laevaehitustehase peainseneriks esimese vend Grigori Bubnov ning kõik Peterburi tehase joonestajad ning kõige kogenenumad meistrid (kokku 38 kõrgelt kvalifitseeritud töötajat).

Vaade Peetri laevatehasele umbes saja aasta eest. Kõrvalasuva Lennusadama angaarid valmisid 1917.

1912. aastal võeti vastu Venemaa keisririigi sõjalaevastiku arenguprorgamm ("Программа усиленного судостроения"), mille realiseerimise käigus välja kuulutatud konkursi tulemusel sai riigipoolse tellimuse 12 allveelaeva ehitamiseks programmijärgselt 18 allveelaevast, alles asutatud Noblessneri laevatehas. Tellimuse kuue allveelaeva ehitamiseks sai Peterburis asunud Balti Laevaehituse ja Mehhanikatehas.

18. augustil 1915 kirjutasid Venemaa Keisririigi Mereministeeriumi ja AS Noblessneri esindajad Mihhail Plotnikov ja N. Karpov alla viie allveelaeva Holland tarnimisele, mille osad valmistati Ameerikas ja lõplik montaaž teostati Tallinnas. Hilisema ekspluatatsiooni käigus selgus, et allveelaevade ostmine õigustas end täielikult. Need kolmel aurulaeval kohale transporditud allveelaevad olid hea manööverdusvõimega, korraliku kvaliteediga ning et ka kohaletoimetamine sujus viperusteta, sõlmis mereministeerium AS Noblessneri initsiatiivil veel kolm lepingut 12 Hollandi tüüpi allveelaeva ostmiseks.

Aastatel 1914–1917 ehitati Noblessneri (aastast 1915 Peetri) Laevatehases üheksa Bars-tüüpi allveelaeva Balti laevastiku jaoks ja kolm Kaug-Ida laevastiku jaoks. Lähedal asuvas Volta tehases valmistati ehitatavate allveelaevadele kogu elektriseadmestik.

Allveelaevad

Balti laevastikule:

• Tigr (Тигр )

• Lvitsa (Львица )/

• Pantera (Пантера )

• Rõs (Рысь )

• Jaguar (Ягуар )

• Kuguar (Кугуар )

• Leopard (Леопард )

Kaug-Ida laevastikule:

• Tur (Тур )

• Jerš (Ерш )

• Forell (Форель)

• Ugor (Угорь )

• Jaz (Язь )

1916. aastal sai tehas tellimuse 20 suure ookeaniallveelaeva ehitamiseks. Osa materjalidest jõuti kohale tuua, kuid allveelaevad jäidki vaid projektina paberile. Suurest allveelaevaprojektist alles jäänud materjalidest ehitati hiljem iseseisva Eesti merelaevanduse jaoks kolm terasest kaubalaeva Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa.

Ajalukku on läinud allveelaeva Pantera meeskond. Pärast kasutuselevõttu 1916. aasta sügisel jõudis Pantera osaleda sõjategevuses ning uputada ühe ja vigastada kahte laeva. Järgmisel talvel asus Pantera Tallinna tehases garantiiremondis, meeskond aga osales märtsis 1917 Tallinnas toimunud revolutsioonilistes üritustes.

Kevadel 1917 tegutses laev Läänemerel, kus aktiivset sõjategevust polnud. Sama aasta sügisel osales Pantera meeskond aga 1. Tallinna löögipataljonina Petrogradis enamlaste riigipöördes ja Vene Ajutise Valitsuse kukutamises.

Nii hakati 1929. aastal ehitama Balti puuvillavabriku direktorile uhket erajahti. Punasest puust luksusaluse ehitus jäi aga ärimees Wachmanni vangi mõistmise tõttu 1932. aastal pooleli. Hiljem Siberisse küüditatud ärimees ei saanud seda kunagi kasutada. Saksa okupatsisoonivõimud otsustasid aga väidetavalt neile sülle kukkunud kalli aluse kinkida Hitlerile endale.

Pärast 1940. aasta juunipööret ja Eesti annekteerimist ja okupeerimist anti Peetri tehas Nõukogude Liidu sõjamerelaevastiku Punalipulise Balti Laevastiku remondibaasiks.

Pärast sõda oli tehase nimi 7. laevaremonditehas, kus 50 aasta jooksul teostati nõukogude sõjalaevastiku ujuvbaaside, piirivalvelaevade ja patrull-laevade, soomustatud torpeedokaatrite, puksiiride ja teiste laevade remonti ja ümberehitusi.

1955. aastal alustas tehas uuesti laevaehitust, enamjaolt siiski nõukogude sõjamerejõududele: miini- ja torpeedo ning vahilaevu, ujuvdokke ja laevavarustust. Lisatööna teostati ka Meretehases tsiviilotstarbeliste laevade remonti, vaalapüügilaevastikele ja erinevat tüüpi kalatraaleritele.

Iseseisvuse taastamise järel sai vana tehas uue nime – Tallinna Meretehas. Pärast meretehase pankrotti 2001. aastal kuulub tehaseosa täna BLRT Grupi koosseisu. Vanast valukojast on aga kujunenud hinnatud kontserdipaik. Rajatud on jahisadam. Piirkonda on asutud rajama elu- ja ärihooneid. Noblessneri uus ärkamine on saanud hoo sisse.

Noblessneri kvartal.
Noblessneri kvartal aastal 2013.

Järgmisel korral räägime Tallinna Sõle tänava ümbruse ajaloost.