Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: lustaka nimega Kitseküla asumi lugu

 (2)
Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: lustaka nimega Kitseküla asumi lugu
Pärnu maantee ümbrus 1930. aastatel. Paremal on näha on Tondi ülesõit, laiarööpaline raudtee ja Pärnu maantee. Tänane A.le Coq Arena ala on üleval vasakul.

Tallinna Kesklinna lõunaosas Pärnu maantee ääres asub üks lõbusa nimega vana asum - Kitseküla.

19. sajandi keskpaigani oli tänase Kitseküla asumi ala Pärnu maantee ümbruses vähese hoonestusega. Vaid kõrtsid tolmuse maantee ääres ja üksikud suvemõisad koos rohelusse uppuvate aedadega. Sinna ulatusid Rootsi ajal 1652. aastal kuninganna Kristiina käsul tükeldatud Kristiine heinamaa krundid. Toreda nime andsid piirkonnale tollal sealkandis asunud heinamaadel rohtu söönud kitsekarjad. Muide, Pärnu maantee kulges toona Tondi kaudu Rahumäe teele. Teine vana maantee suundus Juurdeveo tänava ristmiku juurest ja suundus tänase Pärnu ja Viljandi maantee ristist lõuna suunas. Kogu seda vana teelõiku alates Juurdeveo tänavast kutsuti Raudalu maanteeks, mille ääres oli mitu kõrtsi. 1832. aastal algasid ehitustööd Pärnu maantee uuel suunal, kusjuures suures ulatuses kasutati ära vana Raudalu maanteed.

Vanim ajaloomärk Kitsekülas on aga iidne Marta ja Tondi tänava nurgal asuv rist, mis pärineb 16. sajandist mälestusmärgina Liivi sõja ajal siin 11. septembril 1560 Vene vägede vastu peetud Jeruusalemma mäe lahingus langenud Tallinna kaupmehele. Jeruusalemma mäel tänase ühisgümnaasiumi kandis asus aga toona üks Tallinna hukkamispaikadest ehk võllamägedest.
Kitseküla ajalooliseks südameks on 1867. aastal abivajajatele uksed avanud diakonisside asutus. Haigla, orbude- ja hooldekodu rajati endisesse Lindheimi (ka Berghofi, Vogdti) suvemõisa parki. Säilinud on haigla paekivist peakorpus aadressil Pärnu maantee 102. Erandliku hoonena on sellest ajast alles ka Fahrenholzi suvemõisa pargi serva rajatud suvitusvilla (hiljem diakonisside asutise lasteaed) Pärnu maantee 123. 1984. aastal lammutati aga haigla kõrval asunud 200-kohaline paekivist neorenessanss-stiilis Diakonisside Seltsi kirik, mis oli ehitatud 90 aastat varem. Diakonissidemaja järeltulijaks on Magdaleena haigla, mille suur kaasaegne kompleks avati 1978. aastal. Sealne park kannab aga Diakonissi pargi nime.

Seotud lood:

Täna on Kitseküla suures osas miljööväärtuslik ala, mis hõlmab kolme eripalgelist piirkonda: tsaariaegne töölisasum (Kauba, Paide, Hagudi tänavad), 1920.-1930. aastate Tallinna tüüpi majade kogum Magdaleena tänava lõpus ning 1940. aastate lõpu uhke stalinistlik hoonestusansambel Asula tänavas. Need alad paiknevad kindlat piiritletud territooriumil kahe suure raudteeharu - 1870. aastal avatud Tallinn-Paldiski (laiarööpmeline) ja 1890. aastal töösse antud Tallinn-Viljandi (kuni 1969. aastani kitsarööpmeline) liini vahel. Viimase ääres asuv paekivist Tallinn-Väike raudteejaam, mis 1900. aastal kitsarööpmelise raudtee peajaamaks ehitati, on tänaseni alles.

Tallinn-Väike raudteejaam nõukogude ajal.

Kitseküla asustuse tihenemisele andis 19. sajandi lõpus tõuke just raudteede väljaehitamine, kusjuures rida tänavaid said nime Tallinn-Viljandi raudtee peatuste järgi.. Teiseks selle kandi kujunemist mõjutanud teguriks oli vanadele liivaluidetele Lutheri suure mööbli- ja vineerivabriku rajamine, millele 20. sajandi alguses järgnes Pärnu maantee ääres veel mitu ettevõtet. Esimese maailmasõja ajaks olid hoonestatud Pärnu maantee servad kuni Tondi tänava alguseni ning Tondi tänav kuni Marta ja Alevi tänavani, samuti kogu Pärnu maantee ning omaaegse kitsarööpmelise raudtee vahele jääv ala. Sealsetes tagasihoidlikes 1-2-korruselistes puitmajades elasid alguses just üha paisuva Lutheri puidutööstuse töölised.

Kui suurte peatänavate ääres on varasem hoonestus praeguseks valdavalt uuega asendatud, siis vaiksetel Paide, Hagudi ja Juurdeveo tänavatel valitseb siiani 20. sajandi alguse töölislinnaosale omane hoonestuslaad. Selle piirkonna muudab tähelepanuväärseks küllalt väikesel territooriumil valitsev elamuarhitektuuri mitmekesisus. Näiteks Hagudi 12 on tsaariaegse väikese ühekorruselise agulimaja huvitav ja hästisäilinud näide. Alles on palju ka ehitusinsenerist esimese Tallinna eestlastest linnapea Voldemar Lenderi järgi nime saanud Lenderi tüüpi puust maju. Nende vahele on 1920.-1930. aastail lisandunud Tallinna maja tüüpi kivitrepikojaga puitelamuid. Lihtsate agulimajade kõrval kohtab siin ka üksikuid erilisemaid hooneid, näiteks elamu Kauba 7 on projekteerinud tuntud arhitekt Herbert Johanson.

Järgmisena hoonestati seni lage kolmnurkne heinamaatükk Marta ja Tondi tänava vahel, aastatel 1928–1939 jaotati see ehituskruntideks, Magdaleena tänav pikendati Tondi tänavani ja sinna kerkis väike, ent tervikliku ansamblina mõjuv kivitrepikojaga Tallinna tüüpi majade grupp. Erilise hoonena paistab nende hulgas silma Magdaleena 12, mis on ehitatud 1950. aastate lõpus, ent püüab jätkata veel sõjaeelset arhitektuurilaadi. Selles majas on elanud mitmed luteri kiriku kõrged vaimulikud.
Sootuks teiseilmelised on pärast Teist maailmasõda 1940. aastate lõpus suuresti Saksa sõjavangide tööjõuga ehitatud kahekorruselised kivimajad Asula tänaval. See rangelt teljelise planeeringuga ala, mille selgroo moodustas keskne papliallee, on üks väljapaistvamaid stalinistliku klassitsismi ansambleid Tallinnas.

Asula tänav Kitsekülas. Foto: Andres Putting


Nõukogude ajast on pärit ka enamus Pärnu maantee ääres asuvatest suurtest kortermajadest ning tööstushoonetest, mis venitasid vana asumi Tammsaare teeni. Neist tuntuim on kindlasti 1958. aastal valminud Kalevi kommivabriku endine kompleks, kus täna asub politsei- ja piirivalveamet. Samuti Tondi Elektroonika AS (endine Hans Pöögelmanni nimeline raadiotehnika tehas), Estoplasti, suusavabriku Dünamo, tarbekunsti keskus Arsi ja tootmiskoondise Vasar hooned, mis saanud tänaseks suurelt osalt uue sisu ja välimuse. Kitsekülas asub ka Tallinna ehituskool ja paar lasteaeda.

Pärnu maantee nõukogudeaegsed kortermajad Kitsekülas umbes poole sajandi eest.

Linnakeskkonda muutis sealkandis märgatavalt 1959. aastal rajatud Pärnu maantee suur raudteeviadukt, mida pikendati ja laiendati oluliselt 1980. aastate esimeses pooles. Seejuures lammutati mitu ettejäänud vana maja.
Sajandivahetusel kerkis Kitseküla piirile vastu Uue Maailma ja Lilleküla asumit, kahe raudteeharu vahelisele tühermaale A. le Coqi jalgpallistaadioni, mis mõjutas oluliselt kogu piirkonna arengut. 2001. aasta 2. juunil avatud enam kui 9700 pealtvaatajat mahutav staadion ehitati just omaaegsele Kristiine heinamaale. Nii et täpsem oleks Lilleküla staadioni kutsuda Kitseküla või Kristiine staadioniks.
Uus sajand on toonud staadioni kõrvale harjutusväljakud ja lähikonda Pärnu maantee äärde mitu kõrghoonet.
Ja veel. Kitseküla lahutamatuks osaks kujunenud trammiliin jõudis aga sinnakanti 1901. aastal, 1936. aastal pikendati liini Tondi jaamani.
Järgmisel nädalal räägime linnaõiguste 90. aastapäeva tähistava Nõmme keskuse ajaloost.